TI-TI TA-I-TI TAI-RI TI-TA-I TI-RI-TI-RI TI-TA-TI (sünkoop) TI-TI-RI TI-RI-TI Helivältused TERVENOOT 4 lööki TERVEPAUS POOLNOOT POOLPAUS 2 lööki VEERANDNOOT 1 löök VEERANDPAUS KAHEKSANDIKNOOT 0,5 lööki KAHEKSANDIKPAUS 0,25 lööki KUUETEISTKÜMNENDIKPAUS KUUETEISTKÜMNENDIKNOOT Punkt noodi järel annab noodile juurde poole tema enda pikkusest. Näit.: 4 lööki + 2 lööki = 6 lööki 2 lööki + 1 löök = 3 lööki 1 löök + 0,5 lööki = 1,5 lööki
liittakt – ühesugustest lihttaktidest moodustunud takt segatakt – erinevatest lihttaktidest moodustunud takt alla breve – nagu lühike (taktimõõt 2/2 ehk c läbitõmmatuna) polümeetria – mitme taktimõõdu samaaegne esinemine mitmehäälses heliteoses tempo – teose esitamise kiirus agoogilised tempoterminid – väiksemad tempost kõrvalekaldumised teose esitamisel metronoom – mehhanism, mis paneb võnkuma reguleeritava raskusega varustatud pendli veerandnoot = 120 <- tähendab, et pendli võnkumise kiirus on 120 korda minutis helide põhinimetused – klaveri valged klahvid silpnimed – do re mi fa sol la si do tähtnimed – pane tähele heses! altereerimine – diatoonilise heli kõrgendamine või madaldamine alteratsioonimärgid – diees, bemoll, dubldiees, dublbemoll, bekarr noodi ette kirjutatud – juhuslik märk, mitte võtmemärk noodivõtmed: sopranivõti (1. joonel), metsosopranivõti (2. joonel), aldivõti (3. joonel), tenorivõti (4
Kaua puudus 7.aste, mille nimetus saadi hiljem sama hümni viimasest värsireast- SI . Keskaja muusikas oli kasutusel neli põhi–helilaadi, mille põhihelid on vastavalt: LE - Dooria (Eestis kasutatavate suhteliste helikõrguste silpnimetustega) MI - Früügia NA - Lüüdia SO - Miksolüüdia 1260.a võttis Kölni Franco kasutusele notatsiooni, mis määras helivältused sama printsiibi järgi nagu tänapäeval – jaotumine kaheks (terve-, pool-, veerandnoot jne.) Iga noot tähistab ühte helikõrgust. Igal noodil ja pausil kindel vältus. Mitmehäälsus keskaja muusikas Kirikumuusika oli arvatavasti sajandeid ühehäälne (kuna pikka aega kestis suuline traditsioon, siis kindlad tõendid ilmnevad alles noodikirja kasutusele võtmisest alates), esimesi mitmehäälse laulmise kirjeldusi on leitud 9.sajandi ülestähendustest, esimesed säilinud noodikirjanäited aga 11. sajandist.
Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse "Ilmamaa". Hando Runnel 16 Ta lendab mesipuu poole Peep Sarapik / Juhan Liiv Alguses tuleb korraga hingata. Teksti peab selgelt välja ütlema. Veerandnoot on väljapidamatu. Sõnal tuhanded d-täht lõppu. H-tähte tugevalt öelda. Hingata õigetes kohtades. Koguaeg peab korralikult dirigenti jälgima. Peep Sarapik Peep Sarapik (19. september 1949 12. detsember 1994) oli eesti helilooja ja koorijuht. Vaikselt ja omaette tegeles ta heliloominguga, mille kõrvalt juhtis Tallinna Kunstiinstituudi kammerkoori. Samuti oli ta konservatooriumis kontsertmeister, ning
hümni kõrval. Laul on väga lüüriline ja meeldiva kõlaga. Ja laul on väga võimas, lausa nii võimas et tekitab külmavärinad. Laul räägib jällegi isamaast nagu paljud teised laulud. Laul on aeglane, kuid tekitab rahuliku tunde ja see laul meeldib mulle. Ta lendab mesipuu poole Peep Sarapik / Juhan Liiv ,,Ta lendab mesipuu poole" on omaette refräänisõna nagu ka näiteks kaasike, kaanike, kaske või midagi taolist. Üks eluaegne viga on see, et veerandnoot on alati väljapidamatu. Nagu ka paljud eelmised laulud räägib see isamaast. Väga meloodiline ja võimas laul. Laul pole väga aeglane, aga meeldub väga, kuna on võimas ja tekitab väga hea tunde ning see on ka mul üks lemmikumatest. 7 Kasutatud kirjandus Laulud ,,Koit": Autorid + looming - http://laulupidu2009.laulupidu.ee/est/dirigendile/yhendkoor/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/ludig/looming.htm
annaabi.ee 
