elutegevuse jälgi. St, et kambriumis hakkas sedimentatsiooniprotsessis rolli etendama ka biogeenne faktor. Ilmusid ka skeletti moodustavad organismid (alguses kitiinkest, hiljem P’st ja siis CO). TÄHTSUS: Lontova ja Lükati kihistu savid, mida kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris peamiselt drenaazitorude valmistamiseks ning Kundas tsemendi toorainena. Valdav osa P- ja Kesk-E saab oma vee Lontova veepidemel asuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjavee lademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Värskas ka mineraalvett. Ordoviitsiumi ladestu – (Eesti liigub muudkui ekvaatori poole, ajastu alguses parasvöötmes, hiljem troopikas. Kliima muutub soojemaks ja kuivemaks.) Ordoviitsiumi alguses u 480 kuni 435 milj a t oli Eesti aladel osaliselt hiliskambriumi mere vahetu järglane, kuid suuremas osas valitsesid siiski maismaalised tingimused
Setendeid Eestis igal pool - liiv ja aleuroliit. Leitud ka elu kõhtjalgseid, peajalgseid, pehmekehalistele lisanduvad skelettidega organismid. TÄHTSUS - Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris telliste ja drenaaztorude. Savi kasutatakse Kundas tsemendi toorainena. Ordoviitsiumi - kambriumi põhjaveelade Häädemeeste jaVärska mineraalvesi tuleb kambriumi kihistustest ja valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova veepidemel (Lontova savil) lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest. ORDOVIITSIUMI ladestu 480-443 milj. a. tagasi. Eesti ala kattis jätkuvalt madalaveeline rannikulähedane meri. Kliima muutus kuivemaks ja merre settis üha vähem terrigeenset materjali (liiva, aleuroliiti), ülekaalu sai karbonaatne settimine (lubikojad, millest tekkis 70-180 m paks settekompleks - lubjakivid). Lubjakivid on tekkinud erineva sügavusega merebasseinis ja on erineva
käsijalgsete karbipoolmikud, mis koosnevad fosfaatsest ainest. Sellest tekkinud kivimit tunneme me fosforiidina. Kambriumi ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad PõhjaEesti paekalda alumises osas. Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. Neid on kasutatud telliste ja drenaazitorude valmistamiseks ja ka tsemendi toorainena Eestis. Valdav osa Põhja ja KeskEestist saab kvaliteetse põhjavee just Lontava veepidemel ordoviitsiumikambriumi põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Värskal mineraalvett. Ordoviitsium Ordoviitsiumi lademe avamused paiknevad PõhjaEestis, Vormisel ja Hiiumaa põhjaosas. Ordoviitsiumis moodustunud settekivimite paksus on Eestis keskmisel 160180m. Ordoviitsiumi ajastul oli Eesti ala jälle mere all. Mereelustik oli eelmistest rikkalikum ja fossiilide säilimistingimused olid lubjakivis soodsamad.
Nende hulgas kauni mustri ja hea Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris töödeldavusega dekoratiivkivimeid (nn. Kalana marmor, Mustjala, Tagavere ja Kaarmaa peaasjalikult drenaazitorude valmistamiseks. Savi kasutatakse ka Kunda tsemendi dolomiit). Lubjaks sobivad Juuru ja Paadla lademe biomorfsed ja biohermsed lubjakivid. toorainena. Valdav osa Põhja- ja Kesk-Eestist saab kvaliteetse põhjavee Lontova veepidemel Devoni ladestu lasuvast ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveelademest. Samast ammutatakse Häädemeestel ja Siluri lõpu mere regressioonile järgnenud devoni ajastul (405-350 milj.a. tagasi) Värskas mineraalvett. valitses Eesti alal terrigeenne settimine. Varadevonis tungis Lõuna-Eestisse jälle meri.
annaabi.ee 
