tekib menstruatsioon. Toimemehhanism: östrogeen inhibeerib FSH sekretsiooni negatiivse tagasiside kaudu ja seega supresseerib munasarjas folliikuli küpsemist. Progesteroon inhibeerib LH sekretsioon ja seega hoiab ära ovulatsiooni. Muudab K. Vahenõmm 2018 ka emakakaela limaskesta spermidele läbimatuks. Kombineeritult muudavad endomeetriumi selliselt, et implantatsioon ei tekiks. Kõrvalmõjud: kaalu tõus – veepeetus, anaboolne efekt või mõlemad. Kerge iiveldus, kuumahood, pearinglus, depressioon või ärrituvus. Naha muutused – nt akne ja pigmentatsioon. Amenorröa. Trombitekke risk on natuke kõrgem kui muidu. Kõige suurem risk on neil, kes suitsetavad, väga pikalt kasutavad pille (eriti naistel vanemad kui 35a). Risk suurem nende preparaatidega, mis sisaldavad desogestreeli või gestodeeni. Riskifaktoriteks on suitsetamine, kõrge vererõhk, ülekaalulisus.
On olemas kahte sorti keisrilõiget: plaaniline keisrilõige ja erakorraline keisrilõige. Plaanilise keisrilõike puhul tehakse lõige enne kui sünnitustegevus jõuab alata ning erakorralise keisrilõike puhul tehakse tavaliselt lõige siis, kui sünnitustegevus on alanud ning selle jooksul ilmnevad teatud komplikatsioonid. Plaanilist keisrilõiget soovitatakse, kui: · On raskekujuline preeklampsia (eripärane haigusseisund, millele on iseloomulik vererõhu kõrgenemine, veepeetus ning suur valgusisaldus uriinis), mis ohustab nii ema kui ka beebi tervist. · Beebi ema põeb haigust, nõuab suure pingutuse ja stressi vältimist. · Ema ootab kolmikuid või nelikuid. · Platsenta asub emakaelas ja muudab vaginaalse sünnitamise võimatuks. · Laps on kõhus risti ja tema asendit ei saa muuta. · Beebi on sünnitusteede läbimiseks liiga suur. Erakorraline keisrilõige tehakse siis, kui:
väsimussündroomi põhjusi. Lasteb tekib ebaadekvaatne reaktsioon atoopilise dermatiidina. (Paju, Raudsik 2007) STRESSI TAGAJÄRJED ORGANISMILE Püsiv stres võib tekitada häireid viies põhilises organsüsteemis: o Hormonaalsüsteemis (põhjustab kasv- ja arenguhäireid) o Immuunsüsteemis (väheneb vastupanu haigustekitajatele) o Luu-ja lihaskonnas (tekivad pingevalud, valud liigestes) o Sümpaatilises närvisüsteemis (südame kloppimine, arütmia, veepeetus) o Parasümpaatilises närvisüsteemis (kõhukinnisus, haavandid sooltes) RAVIVÕTTED STRESSI TAANDAMISEKS Nõrkade mürgitavate ärritajate ja ülisuurte kehaliste koormuste vahele mahub sadu erinevaid pingeid, mida tuleb inimesel elu jooksul raluda, kuni hetkeni, mil tuntakse, et nüüd on põhjust arsti poole pöörduda. Stressi maandamiseks on vaja inimesel terviklikku kompleksi, kuhu kuuluks liikumisravi, toit- ja taimravi, vesiravi, massaaz, nõelravi
Ööpäevas vajab inimene 1,5 10 -4 . . . 3,0 10 4 g joodi, mida ta saab veest ja toidust. Kõige rohkem on joodi munades, kalas, värskes juurviljas. Organism vabaneb joodist neerude ja süljenäärmete abil. Kilpnäärme hüpofunktsioon (hüpotüreoos) või atroofia noores eas viib kretinismini, mis väljendub kääbuskasvus, vaimses mahajäämuses, kehaosade proportsioonide häirumises. Näärme alatalitlus täiskasvanuil viib müksödeemi (limaturse) tekkele. Sellele on iseloomulik veepeetus, eriti näo ja kaela tursumine. Ka on sellele tõvele iseloomulik rasvumine, üldine nõrkus, inimesed näevad välja vanemad. Joodi puududel organismis tekkiv hüpofunktsioon järsult väljendunud kilpnäärme suurenemisega see on endeemiline struuma. Struumat täheldatakse joodivaesetes piirkondades (mägirajoonid). Raviks kasutatakse joodi. Ennetamise eesmärgil lisatakse veele ja toiduainetele joodi.
annaabi.ee 
