pöörata" Fr. Tuglas MILLEST? Kõnele ainult sellest, mida põhjalikult tunned, tead. KELLELE? Lapsevanemale Kolleegile Ülemusele Lapsele Sõbrale Võõrale Armsamale MILLAL? Hommikul Kõnele ainult siis, Lõunal kui sul on midagi Õhtul öelda! Öösel KÕNELEJA EDU ALUS: · Kuidas? hea hääl mõjus sõna innustunud esitus isikupära KÕNE LIIGID: Mõjutamine *veenmiskõne *poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne OSALEMINE *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar TEADMISED *teadaanne *aruanne *kuulutus *ettekanne *loeng *referaat *kommentaar KOKKUVÕTTEKS Arenda oma vaimu Valitse oma karakterit Õpi tundma teisi kõnelejaid Ära ütle, et sa pole valmistunud Ära hiilga rahulolust endaga Iga söök ei kõlba süüa, iga kõne ei kõlba kõnelda!
KÕNEÕPETUS CRISTEL VEBER TALLINNA 32. KESKKOOL 10. D 2014 Mis on kõne? Eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõnel on: Teema, Pealkiri, Eesmärk, Sõnum. Kõneliigid: Tähtpäevakõne, Informeerivkõne, Veenmiskõne. Ettevalmistus Tee kindlaks oma kuulajaskond (vanus, huvid jms). Ole teadlik publiku eeldatavatest ootustest. Arvesta ruumi suurust ja oma asukohta. Tehnika tundmine. Kõne struktuur Kõnetus (“Lugupeetud kuulajad…”) Sissejuhatus Teema arendus: 1.) Esimene asmekt 2.) Teine aspekt 3.) Kolmas aspekt Kokkuvõte Kõne pidamine Loo hea esmamulje: Sobiv riietus, Sirge rüht, Avatus, Silmside, Enesekindlus, Selgus. Kõne sissejuhatus ja teemaarendus
Ühendkuningriigi peaminister 1979-1990 Oli esimene Inglismaa peaminister, kellel oli loodusteaduste kraad Suri 8.aprill 2013 ajurabanduse tagajärjel Kõnelejana Rahulik, läbimõeldud ja kindel Muutis teadlikult oma hääle madalamaks Põhjalik eeltöö Küsimuste vastamisel kartmatu „Raudne leedi“ http://www.youtube.com/watch?v=28_0gXLKLbk Kõne analüüs 1990. aastal Suurbritannia Parlamendis Poliitiline veenmiskõne Avaldas arvamus Suurbritannia koostööst organisatsioonidega Kiire tempo ja emotsionaalne lähenemine http://www.youtube.com/watch?v=U2f8nYMCO2I Kuulsad tsitaadi „Poliitikas, kui tahate, et midagi öeldaks, paluge meest. Kui tahate, et midagi ära tehtaks, paluge naist.“ „Ära järgne massile. Lase massil järgneda sulle.“ “You turn if you want to. The lady’s not for turning.” Kasutatud kirjandus http://www.bbc.co
Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugavad Kasulikkuse selgitamine
Veenmiskõne Mina räägin siis teile filmide kasulikusest. Paljud mõtlevad, et filmide ja seriaalide vaatamine rikub inimest. See on puhas vale. Filmid arendavad inimest, suudab inimesi maailma teise pilguga vaatama ja harib neid. Filminduses on mitu erinevat žanri on dokumentaalfilm, muusikafilm, mängufilm, komöödia, tragöödia, õudus jpm. Paljud inimesed loodavad leida filmi vaatamisest lohutust, nad elavad filmile kaasa justkui oleks seal samas filmis. Kasutatakse sellist lauset nagu,, elu nagu filmis´´. Aga just seda ongi. Inimesed vaatavad filme ja justkui sa süvened sellese nii palju, et hakkaksidki endale sellist elu tahtma. Enamik filmi režissööre on teinud sellise filmi nagu nemad soovivad, et nende ideaalne elu oleks. Filmides just kujutab sellist kaasa haaravust ja ideaalset elu millest enamus maailmas ihaldaks. Filmide huvitav fakt on see, et igas filmis leidub alati midagi õpetlikku. Kas näiteks oled enda üle uhke. Oled õn...
rahulolematuks. Selleks, et kõne õnnestuks, tuleb põhjalikult valmistuda. Kõneleja 1 peab eelkõige lähtuma kõne eesmärgist. Pidulike ehk olmekõnede puhul on esmatähtis meeleolu loomine, veenmiskõnede sihiks on kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine, informeeriva kõne eesmärk on edastada teavet. Alati ei pruugi kõneliikide piir olla selge, näiteks võib veenmiskõne sisaldada infot või pidupaevakõne veenmist. On täiesti loomulik, et üht liiki kõnedes võib kasutada teiste liikide elemente, kuid nii kõne ülesehitus, tonaalsus, kujundite valik kui ka esineja riietus lähtuvad ikkagi peaeesmargist Olenevalt kõne eesmärgist võib kasutada kuulajate informeerimiseks või veenmiseks kas argumente või hoopis loo jutustamist. Pidulikud kõned ehk olmekõned Olmekõned võivad olla tervitus-, õnnitlus-, sünnipäeva-, tänu-, mälestuskõned, ka
kõnesid pidada ja palju muud. Samuti soovin ma tõestada, et kõne on tähtis teiste inimestega kommunikatsiooniks. Kas te teadsite, ... ? Mis on kõne? Kõne on põhiline avaldumisvorm. Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõne ehk kõneliik on tegusõna kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne ja eitav kõne. Kõneliigid: Mõjutamine *veenmiskõne *poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne Osalemine *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar Teadmised *teadaanne *aruanne *kuulutus *ettekanne *loeng *referaat *kommentaar
Suuline eneseväljendus Otstarbekas on seista arvuti läheduses, mitte vahtida seinalt slaide, samuti vahetada arvutist salide, mitte puldiga! Silmside Ei tohi vaadata ainult ühte inimest/punkti/ asja! Esineja ei nätsuta! Lõpetamine: kokkuvõtte tegemine peamistest punktidest. Liikumine on hea ainult juhul, kui seda ei tehta kindla rütmi järgi. Kõne liigid Piduliku kõne eesmärgiks on meeleoluloomine ja ühistunde tekitamine. Veenmiskõne (tooteesitlused). Kasutatakse ühepoolseid argumente. Deduktiivne ja induktiivne kõne. Kõneks valmistumine Millal ma räägin? Miks mind kuulatakse? Milline on kõneolukord? Millise tulemuseni tahan jõuda? Mida ma selleks vajan? Kõneks valmistudes on oluline: Kuulajakesksus (huvid, vajadused, ootused) Olukorrast lähtumine (käitumine, riietus) Paindlikkus- ootamatustega tegelemine Isikupära: jää iseendaks, ära jäljenda teisi Kursusetöö kaitsmisel esinenud vead:
Tallinna Ülikool Keegi ei arvanud, et midagi nii tavalist, meie keha hävitab Veenmiskõne Koostaja: Kadri Lehtla Õpperühm: TSKB-1kõ Juhendajad: Annika Hussar Halliki Põlda Tallinn 2014 Keegi ei arva, et midagi nii tavalist ja loomulikku, võib põhjustada nii palju kahju. Väike tegevus, mis invaliidistab sinu keha. Esmalt muteerides sinu lihased ning see
annaabi.ee 
