Veenilaiendeid esineb 10-20% maailma rahvastikust. Sõltumata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui naised (20-25%). Sagedamini esineb neid siiski naistel, sest soodustavad tegurid on nii ealised muutused kui rasedus. TEKKEPÕHJUSED JA SOODUSTAVAD FAKTORID. Tekkepõhjused on erinevad. Veri peab jalgadest südame poole voolama ,,ülesmäge". Verd pumpab õiges suunas säärelihas, mis hakkab tööle käimise ajal. Vere tagasivalgumist takistavad veenisisesed klapid ning kui säärelihasepump ei toimi või klapid on kahjustunud, tekib veenides verevoolu seiskumine ja veenirõhu tõus avaldab survet veeni seinale, mis võib ,,välja venida". Põhjuseks võib olla ka varbatõuke ununemine sammu lõpetamiseks. Tekkimisele aitab kaasa ka mehhaaniline tegur- rõhu tõus rindkereõõnes (raskuste tõstmine, köhimine) ja kõhukoopa rõhu tõus (rasedus, ülekaalulisus). Veenilaiendeid soodustavad tegurid: · Pikaajaline püstiasend
käsi. Hea kätehügieen eeldab tervet käenahka. Küüned peavad olema lühikesed ja küünevallid terved. Küüsi lakkida ja sõrmuseid kanda ei tohi. Käekellad ja võrud tuleb tööle tulles eemaldada. Kätepesu peab kestma vähemalt 40 sekundit. Käsi pestakse enne protseduure, enne langenud immuunsusega patsiendi (vastsündinud, immuunpuudulikkusega patsiendid) hooldamist, enne ja pärast invasiivsete (organismi sissetungiv) seadmete käsitlemist (veenisisesed kanüülid, uriinikateetrid, hingamisseadmed). 1. tee käed märjaks 2. võta dosaatorist pesulahus 3. pese käed hoolikalt ja piisavalt kõrgelt 1 4. kuivata paberrätikuga 5. sulge kraan sama paberkäterätikuga Käte desinfitseerimine toimub alkohoolse loputusvedelikuga. Käsi desinfitseeritakse: · enne töövahetuse algust ja selle järel · enne ravimite jagamist
Vabalt looduses ilmselt neid baktereid eriti pole. Arvatakse, et S. xylosus, mis suudab kasutada ka anorg. N, võiks ilmselt elada ka vabalt looduses. Patogeensed stafülokokid. S. epidermidis on valkjate või kollakate kolooniatega koagulaasnegatiivne stafülokokk. Ta on valdav peanahal, aga teda on ka teiste piirkondade nahal. Eriti palju sigineb teda pärast murdeiga, kui nahk muutub rasuseks. Põhjustab näiteks endoproteeside infektsioone (puusa- ja põlveproteesid, südameklapid, veenisisesed kateetrid. 20-65% nende põletikest on põhjustatud koagulaanegatiivsete stafülokokkide poolt). Proteese ja kateetreid koloniseerib just seetõttu, et kleepub adhesiinide abil tugevasti nende pinnale. S. saprophyticus on koagulaasnegatiivne stafülokokk, millel on valged kolooniad. Põhjustab noortel seksuaalselt aktiivsetel naistel tsüstiite. Neil on leitud spetsiaalsed piilid, mis kinnituvad põieepiteelile ja sooleepiteelile. Korduvad uroinfektsioonid viitavad bakteri
Pinna konarlikkus mängib biokile moodustumisel rolli. Siledad pinnad on paremini biokilest puhastatavad. Kui pind on kaua puhastamata, siis bakterid sünteesivad palju 39 eksopolüsahhariida ja moodustub raskesti eemaldatav biokile, millest lahti saamiseks tuleb kasutada tugevatoimelisi puhastusvahendeid. Südameklapid (Staphylococcus epidermidis). Kontaktläätsed (Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus epidermidis). Veenisisesed kateetrid (Staphylococcus epidermidis, S. aureus). Kunstsüda (Pseudomonas aeruginosa, Staphylococcus epidermidis, S. aureus). Kunstliigesed (S. epidermidis, S. aureus). Põiekateetrid (Escherichia coli, Pseudomonas aeruginosa, Enterococcus faecalis, Proteus mirabilis), Hingetoru kateetrid (P. aeruginosa, E. coli, S. epidermidis, S. aureus) Häälepaelad (streptokokid, stafülokokid). Implantaatide pinnal olevas biokiles on bakterid suhteliselt hästi kaitstud ka antibiootikumide
annaabi.ee 
