Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veenabki" - 5 õppematerjali

Carmen-süžee
2
doc

"Carmen" süžee

Carmen, kes kakluse käigus lõikas noaga teise naise nägu. Zuniga üritab Carmenit üle kuulata, ent too keeldub küsimustele vastamast ja laulab üleolevalt mustlaste rahvalaulu. Vihastudes annab Zuniga Joséle korralduse naine arreteerida ja türmi viia. Carmen võrgutab José lauldes, et ta läheb oma sõbra Lillas Pastia kõrtsi lõbutsema ning meelitab meest endaga kaasa tulema. Lubades oma armastuse Joséle kinkida veenabki ta lõpuks meest, et too laseks tal põgeneda. Carmen jooksebki minema ja José arreteeritakse kurjategija abistamise eest. II vaatus Õhtu Lillas Pastia kõrtsis, kus peatuvad salakaubavedajad. Carmen ja tema sõbrannad Frasquita ja Mercedes laulavad ja tantsivad. Carmen saab teada, et José vabanes arestist ja on kindel, et noormees tuleb tema juurde. Zuniga üritab Carmenile külge lüüa, ent tüdruku mõtteid köidab vaid Don José

Muusika → Muusikaajalugu
20 allalaadimist
Georgeos Bizet ooper-Carmen-retsensioon
3
doc

Georgeos Bizet ooper „Carmen“ retsensioon

2011-10-15 üle kuulata, ent too keeldub küsimustele vastamast ja laulab üleolevalt mustlaste rahvalaulu. Vihastudes annab Zuniga Joséle korralduse naine arreteerida ja türmi viia. Carmen võrgutab José lauldes, et ta läheb oma sõbra Lillas Pastia kõrtsi lõbutsema ning meelitab meest endaga kaasa tulema. Lubades oma armastuse Joséle kinkida veenabki ta lõpuks meest, et too laseks tal põgeneda. Carmen jooksebki minema ja José arreteeritakse kurjategija abistamise eest. Järgmises vaatluses peatuvad Lilla Pastia kõrtsis salakaubavedajad. Carmen ja tema sõbrannad Frasquita ja Mercedes laulavad ja tantsivad. Carmen saab teada, et José vabanes arestist ja on kindel, et noormees tuleb tema juurde. Zuniga üritab Carmenile külge lüüa, ent tüdruku mõtteid köidab vaid Don José

Muusika → Muusikaajalugu
29 allalaadimist
Maailmataju uusversioon
343
pdf

Maailmataju uusversioon

Surmalähedasi kogemusi on võimalik esile kutsuda keemiliste ühenditega ja seega selgitatakse surmalähedaste kogemuste tekkepõhjusi just neuroloogiliste mehhanismidega. Näiteks erakordseid teadvuselamusi ja visioone tekitab inimese ajule juba üsna väike doos hallutsinogeenset ainet. Seda tekitab ka selline seisund, mille korral aju ei saa hapnikurikast verd. Süda, mis pumpab verd, on inimese kliinilise surma ajal seiskunud. Selline asjaolu veenabki teadlasi loomuliku põhjuse kasuks, mitte aga üleloomuliku põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. 3.1.2.7 Seletamatud aspektid Seni võis surmalähedasi kogemusi pidada sureva aju viimasteks funktsioonideks või lihtsalt hallutsinatsioonideks, mida siis inimese surev aju tekitab. Et aga sellise arusaamaga lõplikult

Muu → Teadus
43 allalaadimist
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Kuid on olemas ka teisi teadlaste arvamusi surmalähedaste kogemuste tekkepõhjuste osas. Näiteks uurija Susan Blackmore arvates tekivad paljud surmalähedased kogemused just aju hapniku puudusest. Surmalähedasi kogemusi on võimalik esile kutsuda keemiliste ühenditega ja seega selgitatakse surmalähedaste kogemuste 69 tekkepõhjusi just neuroloogiliste mehhanismidega. Selline asjaolu veenabki teadlasi loomuliku põhjuse kasuks, mitte aga üleloomuliku põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. Mõned teadlased seletavad surmalähedasi kogemusi unehäirega. See tähendab seda, et REM-une faas kestab edasi, kui aju üldiselt ennast välja lülitab ( ehk sureb ). Enne keha ärkab inimese meel üles ja nii võivad esineda hallutsinatsioonid või muud kehaga mitte seonduvad tunded

Muu → Karjäärinõustamine
41 allalaadimist
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

Surmalähedasi kogemusi on võimalik esile kutsuda keemiliste ühenditega ja seega selgitatakse surmalähedaste kogemuste tekkepõhjusi just neuroloogiliste mehhanismidega. Näiteks erakordseid teadvuselamusi ja visioone tekitab inimese ajule juba üsna väike doos hallutsinogeenset ainet. Seda tekitab ka selline seisund, mille korral aju ei saa hapnikurikast verd. Süda, mis pumpab verd, on inimese kliinilise surma ajal seiskunud. Selline asjaolu veenabki teadlasi loomuliku põhjuse kasuks, mitte aga üleloomuliku põhjuse kasuks. Üldiselt arvatakse surmalähedased kogemused olevat endast just normaalse aju tegevuse häired traumaatilise sündmuse ajal. 3.1.2.7 Surmalähedaste kogemuste tegelikkus Surmalähedaste kogemuste korral peame arvestama kolme tegurit, mida me hakkame järgnevalt pikemalt ka analüüsima: inimese kehast väljumine on reaalne nähtus ( sellele viitavad kindlad

Psühholoogia → Üldpsühholoogia
125 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun