rajoonideks: Aagriculture, põllumajandusmaastikud Fforestry, metsamaastikud Cconservation, kaitstav loodusmaastik Rrecreation, puhkemaastik I industrial, tööstusmaastik Ttown, linnamaastik Sspecial,kunstlikud rajatised, prügimäed Wwater, veemaastikud Maastiku ökoloogilised printsiibid: Säilitada kasvukohad ja elupaigad, see võimaldab püsima jääda suuremal hulgal liikidel. Kultuurmaastikes säilitada saarekestenalooduslikke kooslusi. Jätta puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsiaaliga maastiku osad.
lihtsam eristada.Tavaliselt reljeefi järgi. Maastike jaotamine(klassifitseerimine)-nim.rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks.Rajoneerimine oleneb üldjuhul inimtegevusest: A-agriculture,põllumaj.maastikud F-forestry, metsamaastikud C-conservation,kaitstav loodusmaastik R-regreation,puhkemaastik I-industrial,tööstusmaastik T-town,linnamaastik S-special, kunstlikud rajatused, prügimäed W-watwr,veemaastikud Eritüübiliste maastike sobitamisel tuleks arvestada maastiku polarisatsiooni-äärmuslikult erineva looduskasutsega alade paiknemine maastikul teineteisest võimalikult kaugel, nii et nende vahele saaksid kujuneda mitmekesised üleminekulised looduskasutusalad. 68. Rahvuspark-1)erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi ,sealhulgas ökosüsteemide,bioloogilise mitmekesisuse,maastike,rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse
3. Jätte puutumatuks veekogude kallasribad kui suurima ökoloogilise potentsioaaliga maastikuosad 4. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastuse või metsatukaga Maastike klassifitseerimine: A agriculture, põllumajandusmaastikud F - forestry, metsamaastikud C conservation, kaitstav loodusmaasik R regreation, puhkemaastik I industrial, tööstusmaasik T town, linnamaastik S special, kunstlikud rajatised, prügimäed W water, veemaastikud Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastaslikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur. Inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisis säästliku loodvatakasutuse ja keskkonnakaitse objekte. 7. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse
looduskasutusalad. Maastiku polarisatsioon peab tagama nii tervikliku infrastruktuuri kui ka ökoloogiliselt nõutava kompensatsioonialade võrgustiku. Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks. (põllumajandusmaastikud; metsamaastikud; kaitstav loodusmaastik; puhkemaastik; tööstusmaastik; linnamaastik; kunstlikud rajatised, prügimäed; veemaastikud) TAIMESTIKKU OHUSTAVAD TEGURID JA KAITSEVÕTTED Taimi ohustavad: 1. Inimtegevus põllumajandus, turism. 2. Introdutseeritud e sisse toodud liigid võivad osutuda konkurentideks (karvane võõrkakar) 3. Loomade introdutseerimine kas söövad otse mingit taime või söövad taimesööjaid ning muudavad sellega aineringeid. 4. Barbaarsus inimese tegevus, tallamine, lõhkumine, okste murdmine, liikide korjamine. Kaitse alla võtmise ja kaitsekategooria põhimõtted:
Ka taimestiku järgi, muldade järgi. Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks. Rajoneerimine oleneb üldjuhul inimtegevusest: A agriculture, põllumajandusmaastikud F forestry, metsamaastikud C conservation, kaitstav loodusmaastik R regreation, puhkemaastik I industrial, tööstusmaastik T town, linnamaastik S special, kunstlikud rajatised, prügimäed W watwr, veemaastikud Eritüübiliste maastike sobitamisel tuleks arvestada maastiku polarisatsiooni äärmuslikult erineva looduskasutusega alade (nt. tööstusasula ja loodusreservaadi) paiknemine maastikul teineteisest võimalikult kaugel, nii et nende vahele saaksid kujuneda mitmekesised üleminekulised looduskasutusalad. Maastiku polarisatsioon peab tagama nii tervikliku infrastruktuuri kui ka ökoloogiliselt nõutava kompensatsioonialade võrgustiku. Planeerimist on vaja, et: 1
annaabi.ee 
