- Loodusega kooskõlas oleva eluviisi väärtustamine - Rahvusvahelised konventsioonid. Konventsioonide geograafilised tasandid (globaalne, regionaalne). Looduskaitsealased lepped: Ramsari konventsioon: Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. 1 Eesti alad – Matsalu, Vilsandi, Soomaa RP. Varunimekiri – Haapsalu-Noarootsi märgala, Lihula MKA Washingtoni konventsioon (CITES) Maailma suurim LK konventsioon. 1973/75 Washingtonis. Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon. Eesti 1992/93.
veelindude elupaiku. Konventsiooniga ühinenud riigil kohustused: nimetada vähemalt üks kriteeriumitele vastav ala riigi kohta; kasutada märgalasid säästvalt ja targalt; arendada rahvusvahelist koostööd. Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid ja muid veealasid. Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. 26 Eesti Ramsari alad I: Matsalu RP; Alam-Pedja LKA; Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA; Endla LKA; Hiiumaa laidude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA; Muraka LKA; Nigula LKA; Puhtu–Laelatu LKA ja Nehatu LKA; Vilsandi RP; Soomaa RP. Eesti Ramsari alad II: Laidevahe LKA (Siiksaare laht); Sookuninga LKA; Agusalu
Mõned sisalikud ja kilpkonnaliigid toituvad taimedest. Eestis ei ela eriti palju roomajaid, kuna nad on soojalembelised. 49. LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUS Linnud on püsisoojased selgroogsed, kes on kohastunud lendamiseks. Seetõttu on neil iseloomulik voolujooneline ja lendamiseks sobiv kehakuju. Linnud on head lendajad ja võivad lennata oma sünnikohast üsna kaugele. Linde jagatakse ränd-, hulgu- ja paigalindudeks. Elupaiga järgi jaotatakse linnud metsa-, aedade-, parkide, avamaastike ja veelindudeks. Lindu katvad kattesuled, mis liibuvad vastu keha ning nende all olevad udusuled on kohevad ja hoiavad soojust. Eesjäsemed on kohastunud lendamiseks. Neile kinnituvad pikad hoosuled. Tagajalgade eriline ehitus võimaldab neil liikuda maapinnal ja istuda oksal. Lindude luud on kergemad kui teistel selgroogsetel. Jäiga rinnakorvi üks olulisim osa on rinnakukiil, millele kinnituvad tugevad lennulihased. Veel on tiivaluud, jalaluud, selgroog, kolju.
• ︎Rahvusvahelise tähtsusega märgalade kaitset ja kasutamist reguleeriv lepe (rõhuasetus ka veelindude elupaikadel) • Iraan, Ramsar’i linn ︎1971/1975 • ︎Eesti 1993/1994 ︎Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit ︎Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest ︎170 riiki (nov 2018) ︎2 332 ala (nov 2018) ︎249,600,740 ha (nov 2018) ︎Eesti 17 ala (1994/1994) – 304 778 ha ︎2. veebruar – rahvusvaheline märgalade päev Konventsiooniga ühinenud riigil kohustused: -nimetada vähemalt üks ala riigi kohta rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimekirja (Ramsari nimekirja)
annaabi.ee 
