Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga(NaOH). · Ei pese hästi karedas- ja merevees. · Pesevad hästi soojas vees. · Ei saasta loodust. · Tekitavad vees aluselise keskkonna. Seebid · Seebid on rasvhapete naatriumi- või kaaliumisoolad Seepide molekulid · Koosnevad: · Veelembesest rühmitusest. · Vett- tõrjuvast osast. · Sisaldub kuni 20 süsiniku aatomit. Seepide molekulid · Käitub vee pinnal nagu kahepaikne. · Veelembene "pea" sukeldub vette, püüab lahustuda vees. · Pikk vett- tõrjuv "süsivesiniksaba" aga jääb veest välja. Seebivesi · On libe. · On aluseline keskkond, sest seep reageerib veega. Millega pesta? · Linast ja puuvillast materjali võib pesta tugevasti aluseliste pesuainetega. · Villaseid esemeid ja naturaalseid age mitte. · Vill ja siid on koostiselt valkained , leelis lõhub selle struktuuri. Pesupulber Tide
asustatud kalu. Arusisalik eelistab niiskeid alasid. Asustab puuriitu, kivihunnikuid, vahel ka hoonete vundamente. Kivisisalik munad muneb pinnasesse ja seeläbi rohkem levinud liivastel aladel, nt leidub teda Piusa ja Männiku karjäärides, Jägalas, Lahemaal, Karulas jne. Neile ei meeldi niiskus. Vaskuss asustab eelkõige Eesti palumetsasid, mille samblarindes on arvukalt selgrootuid, millest toituda. Talvitub urgudes või kõdunenud kändudes. Nastik veelembene. Asustab niiskeid elupaiku. Munevad munad nt kompostihunnikusse, adruvallidesse jne. Päeval meeldib päikese käes lesida, öösel varjuvad urgudesse, puujuurte alla, kivihunnikutesse, heinakuhjadesse jne. Rästik nt heinamaa ja metsa piiralad, raiesmikud, võsastuvad alad. Varjepaikadeks urud, kännud, praod jne. 8. Mis tegurid ohustavad kahepaikseid ja roomajaid? Kahepaiksete ohutegurid: Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi langus - pool-looduslike koosluste kinnikasvamine,
Tensiidid e detergendid e pindaktiivsed ained e pesuaine molekulid tensiidide molekulid nõrgendavad veemolekulide omavahelisi sidemeid ja selle vee pindpinevust ja seega parandavad vee niisutusvõimet lagundavad mustust (kannavad mustuse pesulahusesse) hoiavad mustuse pesulahuses ja tõkestavad selle tagasitee puhastatavale pinnale <----- hüdrofiilne <----- hüdrofoobne Tensiidide süsivesikuahela üks ots on vett tõrjub ja teine ots veelembene. Hüdrofoobne ots jääb mustuse külge kinni. Hüdrofiilne ots võib saada kas negatiivse või positiivse laengu tensiidi molekulist saab ioon. Tensiidid jagunevad: anioonsed katioonsed mitteonogeensed amfoteersed Katioonsed tensiidid lagunevad looduses kõige kauem. Seebid: - anioaktiivsed tensiidid (negatiivne laeng) vanimad tensiidid, tuntud juba 2500 a. e.m.a. Valmistatakse rasvastja seebikivist keetmise teel
Kuna PAA molekulidel on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa, (vastavad omadused ja piirkonnad), siis vesilahustes need osakesed kinnituvad oma hüdrofoobse osaga mingile pinnale või moodustavad omavahel mitselle. Sellised molekulid paigutuvad rasvase (mustus on enamasti rasvane) aine tilgakese pinnale nii, et laetud ots oleks väljaspool ja ,,rasvasaba" seespool. Joonised lk 30-31 Viikna Hüdrofiilne osa jääb alati veemolekulidega ümbritsetuks, sest ta on veelembene. PAA vesilahuses moodustuvad mitsellid ja ühteaiegu tekib PAA kiht faaside lahutuspinnal vesi/õhk. Mitsellid koosnevad hüdrofoobsest tuumast , kus pindaktiivse aine molekulide hüdrofoobsed ,,sabad" liituvad kerakujulisse vormi, mida hoiavad koos peamiselt van der Waalsi jõud (molekulide vaheline tõmme). Selline hüdrofoobne kera on pinnalt ümbritsetud hüdrofiilse kestaga PAA hüdrofiilsed pead. Kuna need pead on polaarsed, siis on nad suunatud polaarsete veemolekulide poole
Kui vedelik märgab pinda, siis märgav vedelik tõuseb mööda kapillaare üles, tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. Näiteks:vesi tõuseb 1m-15m, kappilaari raaduius1mm-1,5cm 49. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (seep) - pika süsinikuahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näit. happerühm (-COOH), sulfoonhappe rühm (-SO3H). Üks ahela ots on vett tõrjuv (hüdrofoobne), teine veelembene (hüdrofiilne) Alandavad pindpinevust - hüdrofiilne molekuliosa seostub vee molekulidega, nõrgenevad jõud vee molekulide vahel, seega ka pindpinevus -> vee molekulid saavad tungida väiksematesse lõhedesse ja pooridesse. Eemaldavad mustust - hüdrofiilne ots seostub vee molekulidega, hüdrofoobne ots mustusekübekesega, nii viiakse mustus pesulahusesse. Takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid
k.) nokaline; liigile on iseloomulik põisikute hästi arenenud nokk. Lõikheinaline. 56 Kasvukoht: sood, lodud, kraavid, veekogude kaldaosad. Pudeltarn on Eestis üks tavalisemaid ja sagedasemaid tarnu. See tarn on mitmeaastane, tema uuenemis- pungad elavad talve üle veealuses mudas; hallroheline, 30-80 cm kõrge ja lühikese risoomiga veelembene taim. Varred ümarad, alusel pruunikate võrkkiudsete käsnjalt paksenenud lehetuppedega. Lehed 2-4 mm laiad, renjad, vartest pikemad. Õisik pikk, 2 või 3 isaspähikuga ja kahe emaspähikuga. Isaspähikud lineaalsed, 3-5 cm pikad, emaspähikud ruljad, 2-7 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht umbes õisiku pikkune. Emakasuudmeid 3. Põisikud asetsevad rõhtsalt, on ümarmunajad, 3-
annaabi.ee 
