Mida soojem on vedelik, seda rohkem on osakesi, mis suudavad vedelikust lahkuda. 9.Miks aurumisel väheneb vedeliku temperatuur? Sest aurustumisel vedelik jahtub ning aurumisel lahkuvad vedelikust just kiiresti liikuvad aineosakesed. 10.Mis on aurustumissoojus? Soojushulka, mille peab andma kindla tmperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks. 11.Mis on sublimatsioon? Tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta. 1.Milleks kulub aine sulamisel energia? Sulamisel lõhutakse aineosakeste korrapärane asetus. 2.Miks vabaneb aine tahkumisel energiat? Aineosakesed võtavad sellele ainele omase vastastikuse asendi. 3.Mida näitab sulamissoojus? Kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulamiseks või tahkumiseks. 4.Mille poolest udu erineb veeaurust? Veeaur kondenseerub, udu aga aurub. 5.Millest sõltub vedeliku aurustumise kiirus? Õhu liikumisest. 6.Miks sõltub aurumise kiirus õhu liikumisest
otstes. Erinimelised laengud tõmbuvad ja seetõttu tõmbuvad ka vee molekulid omavahel. 7. Mida nimetatakse aine faasiks? Aine faas on aine kogus, mis on kogu tervikuna samade füüsikaliste omadustega. 8. Kuidas on seotud tahkumine ja sulamissoojus? Aine sulatamiseks kuluv soojushulk ehk sulamissoojus on võrdeline sama aine tahkumisel eralduva energiaga. 9. Mõisted SUBLIMEERUMINE – tahke aine gaasiliseks muutumine, ilma vahepealse veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu juures temperatuuril -78 ˚C HÄRMATUMINE – gaasiline aine muutub tahkeks ilma vahepealse veeldumiseta. SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks AURUMINE – nähtus, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku. KONDENSEERUMINE – gaasiline aine läheb vedelaks KEEMINE - aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses
mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse Sublimatsioon: ilma vahepealse veeldumiseta lume ja jää aurustumine Evapotranspiratsioon: hõlmab nii mulla pinnalt aurusnud kui ka aimede kaudu transpireerunud vett Transpiratsioon: on vee aurumine taimede lehtedest ja teistest maapealsetest osadest läbi õhulõhede või kutiikula Konsistents: oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude mõju mullale Kahanemispiir: piiritleb tahket ja pooltahtket mulda Plastilisuspiir: voolavuspiir, on veesisaldus, mille juures pinnas muutub pehmest voolavaks.
Õhumassi aktiivsuse järgi eristatakse:1soe on kastmine. Turvasmullad soojenevad ja jahtuvad tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni front-sellega kaasneb külm õhk,soe õhk libiseb külmast muldadest aeglasemalt. Turbas on suur temp kõikumine (tahke aine vahetu üleminek gaasilisse olekusse üles. Kui õhk tõuseb tekib veeaurukondents ja ning ta on taimele ebameeldiv ja halb soojusjuht, kui ta (vahepealse veeldumiseta)) tagajärjel. Pilvede pilvekesed. Edasi tekivad mõned pilved.Punkt kus front on kuiv. Liivamuldades O2 sisaldus suur, savi väike. klassifitseerimine- liigitatakse nende alumise pinna puutub kokku maapinnaga on 0 kraadi. Vaatleja kohale Sademed- tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad kõrguse ja ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 tekivad kiudpilved, ühest taeve suunast. Kui tekivad
Soojuskiirgust iseloomustab Wieni nihkeseadus: lainepikkus, millele vastab kiirgusenergia mak simum, on poordvordeline kiirgava keha absoluutse temperatuuriga: Aine erisoojus naitab, kui suur soojushulk tostab uhikulise massiga keha temperatuuri uhe kraadi vorra. Keha soojusmahtuvus naitab, kui suur soojushulk tostab keha temperatuuri uhe kraadi vorra. Sublimatsioon on tahke aine uleminek gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta. Termodunaamika I printsiip: susteemile juurdeantav soojushulk kulub susteemi siseener gia suurendamiseks ja mehaaniliseks tooks, mida tehakse valisjoudude vastu Soojusmasin on seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tooks. Tuupilisel soojusma sinal on 3 osa: soojendi, tootav osa ja jahuti. Termodunaamika II printsiip ? Soojusulekanne ei saa iseenesest toimuda kulmemalt kehalt soojemale.
• Saviliiv - 100-150 • Liivsavi - 50-100 • Keskmine savi - 10-50 • Raske savi - 1-5 59. filtratsioon - 60. filtratsioonikoefitsient - iseloomustab mulla läbilaskvust veest tõielikult küllastunud mullas 61. veejuhtivus - 62. aurumine - protsess, mille käigus vesi läheb vedelast olekust üle gaasilisele. 63. sublimatsioon - Kuiva ja päikesepaistelise ilmaga võib ka lumi ja jää ilma vahepealse veeldumiseta aurustada. 64. evapotranspiratsioon - hõlmab nii mulla pinnalt aurunud kui ka taimede kaudu transpireerunud vett. 65. transpiratsioon - oleneb lehe ja mulla veepotensiaali gradiendist ning summaarsest takistusest vee liikumisel mullast juurtesse, juurtest ksüleemi ja ksüleemist lehtedesse. 66. konsistents - oleneb veesisaldusest ja sellest sõltub, milline on välisjõudude (raskusjõu, tuule, vee, mullaharimisriistade, taimejuurte) mõju mullale. 67
annaabi.ee 
