Näiteks on külmiku tagumisel seinal soojuse äraandmiseks jahutusradiaator. Jahutusradiaatori läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse tagasi külmkambris paiknevasse radiaatorisse, kus madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub. Jahtumise tõttu saab võimalikuks soojusenergia järjekordne akumulatsioon radiaatorit ümbritsevast keskkonnast. Soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega (kondenseerumisega) kaasneb soojuskandja soojenemine ning see suunatakse väliskeskkonnas paiknevasse jahutusradiaatorisse, kus ta jahtub ja eemaldab selle läbi jahutatavast keskkonnast energiat. Protsess kordub tavaliselt tsükliliselt. Kui paigutada energiaakumulaator näiteks õue ja jahutusradiaator tuppa, siis kantakse energia õuest elamusse ja tulemuseks on toa soojenemine. Sel põhimõttel töötavad soojuspump-kütteseadmed
maailmatasemel teedrajavaid tehnoloogiaid. Snøhvit on Hammerfesti nõos 340 m sügavusel laiuv kondensaati sisaldav gaasiväli. Selle all asub naftaala. Tootmisrajatis hõlmab 19 tootmispuurauku ja üht CO2 süvainjektsioonikaevu. Piirkonnas on 160 miljardit kuupmeetrit taastuvaid gaasivarusid. Töötlemata gaasi vool suunatakse 160 km pikkuse torujuhtme kaudu Melkøyas asuvasse rajatisse, kus gaasi töödeldakse ja jahutatakse kuni veeldumiseni (veeldatud maagaas LNG). Gaasist eraldatakse CO2, mis saadetakse tagasi gaasiväljale, kus see jälle merepõhja pumbatakse. Veeldatud gaas transporditakse laevadega turgudele üle maailma. 375 miljardit kuupmeetrit gaasi sisaldav Ormen Lange paikneb 8001100 meetri sügavusel meres Kesk-Norra ranniku lähedal. Ormen Langesse kavatsetakse rajada 24 neljal merepõhja tugipadjal puurauku. Töötlemata gaasivool juhitakse läbi kahe mitmefaasilise torujuhtme
maailmatasemel teedrajavaid tehnoloogiaid. Snøhvit on Hammerfesti nõos 340 m sügavusel laiuv kondensaati sisaldav gaasiväli. Selle all asub naftaala. Tootmisrajatis hõlmab 19 tootmispuurauku ja üht CO2 süvainjektsioonikaevu. Piirkonnas on 160 miljardit kuupmeetrit taastuvaid gaasivarusid. Töötlemata gaasi vool suunatakse 160 km pikkuse torujuhtme kaudu Melkøyas asuvasse rajatisse, kus gaasi töödeldakse ja jahutatakse kuni veeldumiseni (veeldatud maagaas LNG). Gaasist eraldatakse CO2, mis saadetakse tagasi gaasiväljale, kus see jälle merepõhja pumbatakse. Veeldatud gaas transporditakse laevadega turgudele üle maailma. 375 miljardit kuupmeetrit gaasi sisaldav Ormen Lange paikneb 8001100 meetri sügavusel meres Kesk-Norra ranniku lähedal. Ormen Langesse kavatsetakse rajada 24 neljal merepõhja tugipadjal puurauku. Töötlemata gaasivool juhitakse läbi kahe mitmefaasilise torujuhtme
Antud hapnik on kasutuses „ODOREX“i nimetuse all, vältimaks lahtiunustatud kraanist või purunenud liitest hapniku kogunemist ruumi, mille tagajärjel võib tekkida plahvatusoht. Õhust toodetakse hapnikku erilistes seadmetes, kus õhk filtri läbimisel kõigepealt vabaneb kahjulikest lisanditest, tolmust, süsihappegaasist ning niiskusest. Seejärel surutakse töödeldav õhk kompressori abil kokku kuni rõhuni 19,6 MPa (200 kg/cm 2) ning seejärel jahutatakse soojusvahetires kuni veeldumiseni. Vedela õhu lagundamine hapnikuks ja lämmastikuks põhineb nende erinevatel keemistemperatuuridel: Normaalrõhul keeb vedel lämmastik temperatuuril - 196º C, vedel hapnik – 182,9 ºC juures. Seega aurub vedelast õhust kõigepealt lämmastik kui kõige madalama keemistemperatuuriga aine ning vastavalt lämmastiku aurustumisele küllastub vedelik järjest rohkem hapnikuga. Hapnikku väljastatakse puhtusega 99,5% ja 99,7%. Väga suurt tähtsust omab hapniku puhtus