... Molekulid on kaugel ja liiguvad vabalt ning kiirelt. 10. Mis on gaaside välisteks tunnusteks? Paiskub õhus laiali, kuju, ruumala ei säilita. 11.Miks sulamise tahkumise ajal keha temp ei muutu? Kuidas seda temp nim? Sest nad annavad omavahel energiat. Sulamistemp. 12. Millistest faktoritest sõltub aurustumise kiirus? Vedeliku temp. Pindalast ja koostisest. 13. Millist nähtust nim keemiseks? Aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril. 14. Mida nim gaaside veeldamiseks? Millisel temp see nähtus aset leiab? Gaaside vedelikuks muutumine. Kriitilisel temperatuuril. 15. Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? Absoluutne õn jagub suhtelise õhuniiskusega. 16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18. Mis on molekulaarsed..? Molekulide vastastikmõjujõud. 19
Kolmikpunktis saavad kokku 3 faasipiiri ja seal on need 3 faasi omavahel ka tasakaalus. Kolmikpunkt on ainele iseloomulik suurus, mille asukohta ei saa muuta. Kriitiline temperatuur – temperatuur, mille korral auru ja vedeliku tihedus on võrdsed (ei saa eristada vedelat ja gaasilist faasi). Aururõhk kriitilises temperatuuril – kriitiline rõhk Kriitilisel temperatuuril ja rõhul kaob piirpind auru ja vedeliku vahel ning gaas (aur) pole enam rõhu tõstmisega veeldatav. Auru veeldamiseks piisab rõhu tõstmisest, gaasi veeldamiseks tuleb aga ka temperatuuri alandada. 8. Superkriitiline olek. Aine, mille rõhk ja temperatuur on tema kriitilise punkti väärtusest kõrgemad Keemiline kineetika 1. Reaktsiooni kiirus. Sõltuvus kontsentratsioonist, kiiruste seadused, reaktsiooni järk. Reaktsiooni kiirus on defineeritud kui lähteaine kadumise või saaduste tekke kiirus. Enamike reaktsioonide kiirus väheneb nende kulgemise käigus vastavalt sellele, kuidas
paigutatakse katseseadmetesse keemistsentreid ehk keedukive - poorse materjali tükke, mis kuumutamisel eraldavad õhumullikesi, mille ümber keemine algab. Kondenseerumine Õhu jahutamisel saab teatud temperatuuril õhu niiskuse sisaldus võrdseks vee küllastatud auru rõhuga, st õhuniiskus on 100%. Edasisel jahutamisel vesi kondenseerub: tekib udu või kaste. Seda temperatuuri nimetatakse kastepunktiks. Gaasi/auru kondenseerimiseks (veeldamiseks) on vaja alandada temperatuuri ja/või tõsta rõhku. Kondenseerumisel eraldub samapalju soojust, kui kulub aine aurustamiseks: Õhu suhteline niiskus Tavatingimustes on õhus alati niiskust (veeauru). Niiskuse sisaldust väljendatakse relatiivse niiskusena, mis kujutab endast õhu tegeliku niiskusesisalduse (veeauru osarõhu) suhet maksimaalsesse (vee küllastunud auru rõhku antud temperatuuril), väljendatuna protsentides.
kondensaatorisse satub rohkem vedelat külmutusagensit, mis aurustudes jahutab kondensaatorit. Lastikondensaatorist imeb külmutusagensi aurud külmutusagensi kompressor, surub need kokku ja suunab külmutusagensi kondensaatorisse, kus need veelduvad. Veeldatud külmutusagens juhitakse külmutusagensi tanki. Külmutusagensi jahutamiseks kasutatakse merevett. Kaskaadseade võimaldab kasutada üht ja sama külmutusagensi kõikide lastide veeldamiseks. See on tema eelis kaheastmelise seadme ees. Seadme konstrueerimisel on ainukeseks muutuvaks suuruseks külmutusagensi jahutamiseks kasutatava merevee temperatuur. Teades laeva sõidurajooni, on kerge ette näha, milline võib olla jahutusvee temperatuur. Harilikult võetakse seadme projekteerimisel maksimaalseks merevee temperatuuriks 35 °C. Kui veeldatud gaaside kriitiline temperatuur on madalam merevee temperatuurist (nt.
ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Rögast ja mädast valmistatakse tavaliselt äigepre- paraadid, hõõrudes väikese tükikese uuritavat materjali kahe esemeklaasi vahel laiali. Väga vähe tuberkuloositekitajaid sisaldavad materjalid (liigese- ja seroosõõnte punktaat, ajuvedelik, uriin) tuleb enne preparaadi valmistamist tihendada. Selleks kasutatakse kõige sagedamini vedela või veeldatud (homogeniseeritud) materjali tsentrifuugimist. Viskoossete materjalide (röga, mäda) veeldamiseks kasutatakse tsüsteiini, sputolüsiini, proteolüütilisi ensüüme ning NaOH ja H2SO4 madala kontsentratsiooniga lahuseid. Preparaadid värvitakse fluorokroomidega (auramiin, rodamiin) fluorestsentsmikroskoobiga uurimiseks. NB! Bakterioskoopiline algmaterjali hindamine ei anna vastust küsimusele, kas uuritavas materjalis on M. tuberculosis kompleks või mõni atüüpilistest mükobakteritest, mis on keskkonnas laialt levinud. HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE
annaabi.ee 
