(vabaveepinnaline põhjavesi) poorid on osaliselt aeratsioonivöö veelade veega täidetud öö oniv
Toidab langeallikaid. ·Surveline põhjavesi sügavamal paiknev, vettpidavate kihtide vahele imbunud põhjavesi. Toidab surveallikaid. ·Arteesia vesi surveline põhjavesi, mille survepind ulatub maapinnast kõrgemale.nd pinnasepoorid on täielikult veega täitunud. Üldjuhul järgib põhjaveetase maapinna reljeefi, kuid mitte alati. Vettkandvad kihid koosnevad nt. liivast, liivakivist, lõhenenud lubjakividest. Veelade. Vettpidavad kihid koosnevad nt. savidest ja savikatest kivimitest (argilliit, mergel, aleuriit). Veepide. Allikad: Looduslikud põhjavee maapinnale või veekogu põhja väljumise kohad. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. · Jaotatakse: Tõusallikas survelise põhjavee korral. Põhjas on lehtrid, kus vesi tavaliselt "keeb".
Põhjavee tugeva juurdevoolu korral tuleb kaaluda kuivenduse otstarbekust ja üldjuhul jätta maa looduslikku olekusse. Allikaliste alade kuivendusvõtteks on piirdekraavide ja dreenide rajamine, drenaazivõrgu tihendamine, püstdrenaazi kasutamine. Juurdevoolu intensiivsuse ja pinnase geoloogilise ehituse järgi valitakse sobiv kuivendusviis. Kohtades, kus põhjaveelademe lae tüsedus on alla 2 m, on soovitatav veelade avada sügavate piirdekraavidega. Väga sügavad kraavid ei ole otstarbekad - vajavad kindlustamist ja haritava maa kadu on suur. Kuni 6 m paksuse põhjaveelademe lae korral ning kui survetase tõuseb vähemalt maapinnani, soovitatakse ehitada puurkaevu süsteem (alandusvõimendi), millest vesi voolab isevoolselt dreenidesse või kraavidesse. Võimendi rajamisel süvistatakse veelademesse perforeeritud plast- või asbesttsementtoru.
Põhjavee tugeva juurdevoolu korral tuleb kaaluda kuivenduse otstarbekust ja üldjuhul jätta maa looduslikku olekusse. Allikaliste alade kuivendusvõtteks on piirdekraavide ja dreenide rajamine, drenaazivõrgu tihendamine, püstdrenaazi kasutamine. Juurdevoolu intensiivsuse ja pinnase geoloogilise ehituse järgi valitakse sobiv kuivendusviis. Kohtades, kus põhjaveelademe lae tüsedus on alla 2m, on soovitatav veelade avada sügavate piirdekraavidega. Väga sügavad kraavid ei ole otstarbekad - vajavad kindlustamist ja haritava maa kadu on suur. Kuni 6m paksuse põhjaveelademe lae korral ning kui survetase tõuseb vähemalt maapinnani, soovitatakse ehitada puurkaevu süsteem (alandusvõimendi), millest vesi voolab isevoolselt dreenidesse või kraavidesse. Võimendi rajamisel süvistatakse veelademesse perforeeritud plast- või asbesttsementtoru.
t. Põhjavesi · Põhjavesi maakoores sisalduv vaba vesi, mis võib koguneda kaevudesse ja imbuda pinnaveekogudesse · Kaasaegse maa-aluse veevahetuse seisukohast moodustab Eesti ala naaberpiirkondadest suhteliselt sõltumatu arteesiabasseini · Kivimite erineva filtratsioonitakistuse tõttu lasuvad siin vaheldumisi vettandvad ja vettpidavad kihid, mis liigestatakse veelademeteks, veeladestiteks ja veepidedeks. · Veelade koosneb enam-vähem ühtalse litoloogilise ilmega kivimist · Kvaternaari ladestik sisaldab surveta vett · Kultuurkiht sisaldab reostunud vett · Soosetete (turba) vesi · Tuulesetete vesi seotud üldiselt peeneteraliste ja hästi sorteeritud luiteliivadega · Jõesetted (kruus, liiv, saviliiv ja liivsavi), järvesetted (saviliiv, liivsavi, järvelubi ja
annaabi.ee 
