Sugukond on kahepaiksed Pikkus umbes 9 kuni 11 cm välimus nad on salatirohelist või sidrunikollast värvi, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on vägabosavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi same kuulevad.Seetõttu on veekonni raske näha Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad, mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad Veekonnad koevad mai teasel poolel, 2 kuni 3 nädalat peale talveunest äramist emasloom koeb 2000 kuni 3000 1,5 kuni 2mm läbimõõduga muna. Sigimisperiood venib pikale sest koetakse mitu portsjonit. Munadearenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 kraadi. Eestis elutseb lõuna ja edela eestsis üksikutes kohtades ka põhja pool. Saartel puudub täiesti.
Sellisel juhtul tekivad puisrabad ja rabaservas tihenevad rabamännikuid, seal kujuneb kõrgem puhmarinne sookailust, hanevitsast ja sinikast. Rabas pesitsevad haruldased linnud ja putukad, kes leiavad varju raba taimkattest. Seal kohtab peaaegu kõiki Eesti suuremaid imetajaid. Leidub põtru, valgejänest, hunti, mäkra, metssiga, rebast, metskitse, uruhiirt, sookurge, arusisalikke, harvem rästikuid ja vaskusse. Kahepaiksetest on rohukonni, rabakonni ja harvemini veekonni. Kalu on aga vähem, peamine on ahvem, vahest leidub ka haugi. Seal on üle 1000 erineva putukaliigi, palju mardikalisi, liblikalisi, näiteks kanarbik-öölane, kahetiivalisi, nokalisi ja ka ämblikke. Teistest organismidest võib välja tuua mõningad seened ja bakterid. Laukavees ja samblas on aga vähe baktereid, mis tuleneb rabale omasele happelisele keskkonnale ning seega pole bakterid suutelised surnuid taimeosi lagundama. See aga on omakorda abiks,
sidrunkollased, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha. Ladinakelne nimetus Triturus vulgaris
Mitmed loomaliigid kes on seotud veekogude ja nende kaldakooslustega (saarmas, kobras, naarits, mink ja ondatra), elavad Peipsi järve kaldavööndis ja sinna suubuvates vooluveekogudes. Kahepaiksed ehk amfiibid on Peipsi rannikualal esindatud üheksa liigiga. Eestis elavatest kahepaiksetest puudub siin vaid kõre ehk juttselg-kärnkonn. Peipsi järves on levinud tähnik- ja harivesilik, muda-, rohekärn-, kärn-, rohu- ja rabakonn, esineb ka järve-, tiigi- ja veekonni. Roomajad on Eestis esindatud viie liigiga, kuid võimalik on ka kuuenda esinemine. Peipsi rannikutel võib neist regulaarselt kohata nelja. Roomajad ei ole otseselt seotud küll järvega, küll aga pakuvad kaldabiotoobid neile häid elupaiku. Peipsi järves esineb kivi- ja arusisalik, vaskuss, rästik, nastik ja silenastik. Peipsi rannikualal kohtab peaaegu kõiki Eestis elavad imetajaliike. Siin puuduvad vai hülged ja teised mereimetajad
sidrunkollased, mustade laikude ja kollase pikitriibuga seljal. Veekonna kõhualune on valge või kollakalaiguline. Nagu nimigi ütleb, on nad seotud veega, ning seda kogu oma elu, sünnist surmani. Maismaale ronivad nad vaid pärastlõunal, kõige soojemal ajal, kuid ka siis hoiduvad nad enamasti kaldaäärsesse taimestikku, kus on piisavalt niiske ja varjuline. Nad on väga osavad ning vilkad elukad ning volksavad vette niipea, kui kellegi samme kuulevad. Seetõttu on veekonni raske näha. Vaatamata veelisele eluviisile püüavad nad põhiosa oma toidust - mardikaid, kahetiivalisi, kiile ja sipelgaid - maismaalt. Veekonnad on päevase eluviisiga ning kui hädaohtu pole märgata, siis lebavad nad kella 12...16 ajal massidena veepinnal. Öö veedavad konnad veekogu põhjas. Veekonnad talvituvad enda kaevatud urus või veekogu põhjamudas. Talveunest ärkamine toimub aprillis ning 2...3 nädala pärast,
Kasvavad väga kiiresti, 0,9 mm päevas. Suve lõpuks on noored konnad 30...32 mm pikad ja kaaluvad 3,4 g. Suguküpseks saavad 3...5. eluaastal. Veekonn Rana esculenta L. · Koht ökosüsteemis Veekonnade kudu võib olla toiduks sinikael-pardile, täiskasvanutest võivad toituda nastikud, hüübid, viud, rebased, saarmad, kaladest säga ja koha. · Ohustatus ja kaitse Veelise eluviisi tõttu ohustab veekonni veekogude reostumine, väetiste ja putukamürkide kasutamine. Veekonnad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Eesti loomastik Roomajad Eesti roomajate liigiline koosseis ja selle kujunemine · Praeguseks on Eestis kindlaks tehtud 5 liiki roomajaid. · Lisaks on Eesti alal varem elutsenud mitmed liigid, keda me madala arvukuse tõttu pole
annaabi.ee 
