Mulle meeldib käia võrkpalli võistlustel, kuna saan oma oskused proovile panna ja õppida uusi kavalaid võtteid võidu saavutamiseks. Veel üks minu lemmikutest spordialadest on jagrattasõit. Mulle meeldib jalgrattaga üksi sõites mõelda, aga veel parem on rattaga sõita kuhugile mitmekesi koos. Minuarust on jargratas väga hea transpordivahend ja ühtlasi ka minu lemmik. Suvel tuleb mõnikord tuju lihtsalt joosta, ja kui selline tuju tuleb jooksen lähima veekoguni, käin ujumas ja jooksen koju tagasi, harva käin ka talvel jooksmas. Suusatamine ja korvpall on alad mida ma niipalju ei harrasta, kuid siiski nad meeldivad mulle. Kehalise kasvatuse tunnis mängime palju korvpalli ja enda klassiõdedega mängides saab palju nalja. Tegelikult on ka suusatamine tore, kuigi ma vahel mõtlen, et ei viitsi. Kui oleks igakord päiksepaisteline päev ja mitte väga külm, suusataks ma heameelega tihedamini.
Sel põhjusel kasutatakse neid Austraalia ja LAV hõredalt asustatud piirkondades. Maailma esimene kirjalik teade kitsarööpmelisest raudteest ja raudteest üldse pärineb 1556. aastast, kus seda kasutati Tsehhi kaevandustes. Sealne rööpmelaius oli umbes 60 cm. Vagonette lükkasid kaevurid käsitsi. Raudteed levisid kiiresti Lääne-Euroopasse. 16. sajandil kasutatigi raudteid üksnes maa all, 17. sajandil pikendati neid maa peale, harilikult kanali või mõne teise veekoguni. Sealjuures kasutati sama rööpmelaiust kui maa all. Kitsarööpmeline raudtee Eestis Eestis ehitati esimene kitsarööpmeline raudtee Kunda tsemenditehasesse 1886. aastal, sellele järgnes 1888. aastal (Tallinna tramm). Esimene kitsarööpmeline rongiliiklusega raudtee ehitati 1895 ja avati liikluseks 1896 (tee Valgast Pärnusse, vt. PärnuMõisakülaViljandi raudtee). Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud Saaremaal, Hiiumaal, Muhumaal, Vormsis, Naissaarel, Aegnal ja Aksil
Mitte reostada(nt.veekogusid), rajada konnade jaoks maanteedele sildu või tunneleid. 28. Mis on alammõõt? Mõõdetakse kala nina otsast saba uime alguseni. Kalad kes on alamõõdust väiksemad (alamõõdulised) ei tohi püüda. 29. Milleks on vaja püüginorme ja mida nende kehtestamisel arvestatakse? Vaja selleks, et ei püüta/hävitata liiga palju kalu, arvestatakse sigimis perjoode. 30. Kuidas reostus kalu ja kahepaikseid mõjutab? Reostus jõuab veekoguni, kus elab ka ja onna kullesed, nad ujuvad selle sees ja hingavad seda. 31. Kes on võõrliik? Näited! Väljast sisse toodud liik. 32. Kuidas jaotatakse kahepaikseid? Sabakonad ; Päriskonnad. 33. Kuidas jaotatakse konni? Näited! Konnad(Tiigi konn); Kõrnkonnad(Hr. Kärnkonn) 34. Nimeta Eesti kahepaikseid! Harivesilik, Tähnikvesilik; Hr. Kärn-, Tiigi-, Kõrekärn-, Raba-, Vee- Järve- Rohu- MudaKONN 35
Kaamel Referaat VII kl 2009 Kaamel, ladina keeles Camelus on perekond mõhnjalalisi. Neid peetakse Aafrikas ja Aasias. Kaamelitel pole sõrgu ega kapju, nende kahevarbalistel jalgadel on kõverad nürid küünised. Mõhnad taldade all kaitsevad jalgu kõrvetava liiva ja liiva vajumise eest. Kaamelil on väga palju kohastumisi kõrbes elamiseks. Nad suudavad suvel olla nädalate viisi joomata, aga jõudes veekoguni võivad korraga ära juua kuni 114 liitrit vett. Kevadel rahuldavad taimedest saadava veega ja söövad ka teravate asteldega taimi. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks. Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet. Pikad jalad kaitsevad keha üleliigse kuumenemise eest, sest need hoiavad keha
Seal oli ise tehtud rakett ja nad valmistasid seda õhku laskma. Poiss ligines sinna rühma ja üritas asja lähemalt uurida kuid kui ta sinna liiga ligi tikkus nabisid teised ta hoopis kinni. Andsid raketi poisi kätte ja süütasid põlema. Teised jooksid aga tema oma uudishimust vaatas seda veel natuke aega ja siis viskas õhku. Pauk oli vägev kuid sädemed süütasid poisi juuksed. Ta jooksis kiiresti lähima veekoguni ja kastis juuksed märjaks. Kõik naersid nii nagu said ,sest vaatepilt oli võimas. Siis jooksid kõik nii kiiresti kui said kooli poole kuna tunnid hakkavad mõne minuti pärast. Poiss hilines kuid jõudis siiski kooli. Enne tundi sisenemist üritas ta veel oma juukseid sättida enam vähem korda. Päev lõppes üllatavalt hästi ja teda seepäepv rohkem ei kiusatud. Järgmisel päeval pidi luuletuse pähe õppima. Ta tegeles sellega väga kaua ja sai viimaks selgeks. Kuid ta teadis ,et teda
vestlesid veidi. Gerdaga kahekesi olemine mõjus Johannesele jubedalt. Ta muutus väga närviliseks ja ei jaksanud pinget enda sees enam taluda. Poole jutu pealt laskus Friedemann naise jalge ette ning palus teda. Ta anus ahastuses vabadust piinadest. Nendest vähestest sõnad piisas tema tunnete väljendamiseks. Proua Rinnlingen ei hoolinud. Ta vaatas oma külma pilguga mehest mööda ning astus uhkelt minema. See viha võttis Friedemanni täiesti jõuetuks ning ta jäi sinna lamama. Ta roomas veekoguni ning kukkus ülakehaga jõkke. Ta ei liigutanud ennast ja jäi sinna elutult vedelema. 2.Põhitegelaste kirjeldus Väike härra Friedemann ehk Johannes Friedemann 4 Kirjanik kirjeldab härra Friedemanni välimust nii „Ta ei olnud ilus, see väike Johannes, ning kui ta oma kitsa ja kõrge rinna, oma kühmus selja ja liiga pikkade, kõhetute käsivartega seal
annaabi.ee 
