Niidi läbimõõdu mõõtmine oli kaudne, sest selle saamiseks tuli arvutada. 2) Mõõtmistulemuse parandamiseks tuleks kasutada täpsemat mõõteriista kui joonlaud näiteks nihikut. Veel võib kasutada aritmeetilise keskmise arvutamist. 3) Mõõtmistäpsus sõltub niidi jämedusest, sest niidid on erineva läbimõõduga. 4) Mõõtmistäpsus sõltub pliiatsi läbimõõdust, sest pliiatsi läbimõõtu arvutades võib teha mõõtmisvigu. 4. 1)Veekella aja mõõtmise tulemused ja keskmine olid järgmised: 02.20.35 Suurim erinevus tulemuste vahel oli 8.29 sekundit. See võis olla 02.11.06 tingitud mõõtevigadest. 02.18.70 02.16.70 3) Selle veekellaga on võimalik mõõta 10 sekundi täpsusega kuni kaks minutit ja 10 sekundit. 4) Vesi ei voola pudelist välja, sest midagi ei tule asemele. Ruumis ei saa olla täiesti tühja kohta. Seda peavad täitma mingi elemendi molekulid( käsiloleva katse puhul õhus
TEADUS Üldiseloomustus: Teadusele ei pööratud rohkem tähelepanu, kui seda oli vaja praktiliste ülesannete läbiviimiseks, sest maailmakorraldus oli usu alusel mõtestatud. Astronoomia: Egiptlased olid esimesed päikesekalendri kasutuselevõtjad. Selle kasutuselevõtt põhines Niiluse üleujutuse korrapärasuse avastamisel. See polnud küll täiesti täpne liigaastate mittearvestamise tõttu, kuid esimene taoline maailmas. Päeval kasutasid nad päiksekella, öösel veekella. Geomeetria: vajalik ehitustegevuseks. Oskasid kolmnurga ning ringi pindala ning püramiidi ja silindri ruumala arvutada (tundsid piid). Arstiteadus: Olid osavad kirurgid, kasutasid teadmisi silmaoperatsioonide tegemisel. Tähtsaimaks peetakse arusaama, et haigused tekivad looduslikel põhjustel, mitte jumala tahte läbi. Seega ei aita haiguste vastu maagia, vaid diagnoos ning vastav ravi. KIRJANDUS
elektrienergiaks hüdroelektrijaamades. Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samut jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kivide lõhkumiseks. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd. Hüdroenergiat tunti Mesopotaamias ja Vanas Egiptuses, kus niisutust kasutati juba 7. aastatunandel e.m.a. ja veekella ehk klepsüdrat 2. aastatuhande algul. Vanas Roomas kasutati saeveskeid vilja jahvatamiseks jahuks ning puidu ja kivi saagimiseks. Samal ajal Hiinas olnud Hani riigis kasutati vesiveskeid samuti laialdaselt, näiteks vee pumpamiseks niisutuskanalitesse. Alates 20. sajandi algusest kasutatakse seda terminit peaaegu eranditult koos hüdroenergiitakaga. See on inimkonnal koos ülekandeliinide rajamisega võimaldanud elektrit kasutama hakata selle tootmise kohast kaugel
Päikesekellal oli ka puudusi. Näiteks ei saanud seda kella kasutada pilves ilmaga või öösiti. Vanas Egiptuses jaotati päeva pikkus 12 osaks, arvatavasti sodiaagi tähtkujude järgi. Sellise süsteemi järgi olid ühikud eri aastaaegadel erineva pikkusega. Egiptuses ja Babüloonias võeti esmakordselt kasutusele veekellad, kus aega mõõdeti vee anumast välja või anumasse sisse voolamisega - sellest on tulnud ka ütlus "Aeg voolab". Veekella skaala jaotati 24 osaks ning sellega hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Seda kella kutsuti klepsüdraks. Hiljem on tehtud ka taskuveekelli. Keskajal tulid kasutusele liivakellad, nendega sai mõõta isegi veerandtunde ning minuteid. (Sellest räägid eraldi peatükis) Rataskellad võeti kasutusele 1500 aasta paiku, mida käivitati pommide ja vedrudega. Nende kelladega oli võimalik mõõta sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19.sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20
Huvitavaid katseid/ fakte füüsikast Füüsikas tehakse igasuguseid katseid ning sealt põhineb ka enamus elufakte. Palju asju avastati just tänu füüsikale ning ka paljugi koosneb ka valemitest ja matemaatikast. Inimesed ei taibanud kuni 19. sajandini, et aeg kulub nagu kõik asjadki. Arvati, et aeg kulgeb ringi kujuliselt. Üheks kõike varasemaks aja kindlaksmääramise viisiks sel puhul, kui Päike ei paistnud, oli veekell. Veekella kasutati veel üsna hiljuti Ameerikas põliselanike poolt ning Põhja-Aafrikas. Aega saab mõõta ka tule abil, kui seda võtet kasutati veel 18. sajandil. Esimesed mehhaanilised kellad, mis sarnanesid praegustele, valmistati rohkem kui 600 aastat tagasi. Tänu igasugustele katsetele avastati digitaalne kell, mida kasutatakse tänapäevalgi. Optika ehk valgusõpetus tähistab füüsika haru, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega. Miks me näeme kehi? 2500 aastat tagasi arvati,
Ja ükski ei ütle teisele: räpane süürlane või: vilets neeger, vaid iga inimene on iga inimese vend ja sõda ei tule enam mitte kunagi.” lk 399 Selline unistus on ilmselt iga inimese mõtteid kord elus läbi jooksnud, et kõik oleksidki võrdsed ning maailmas valitseks rahu 11.raamat “Igaüks on näinud, kuidas voolab vesi veekellas. Inimese aeg kulub niisamuti, kuid inimese aega ei saa mõõta veekella järgi, vaid üksnes kõige selle järgi, mis temaga juhtub. See on suur ja ülev tõde ja inimene saab sellest lõplikult aru alles oma vanaduspäevadel, kui tema aeg jookseb tühja ja temaga ei juhtu enam mitte midagi, kuigi ta mõtleb, et juhtub palju, aga märkab alles tagantjärele, et midagi ei ole juhtnud.” lk 416 Uus raamat algas juba sellise lõiguga. Pole lihtsalt sõnu. IMELINE.
Sellise süsteemi järgi olid ühikud (tunnid) eri aastaaegadel erineva pikkusega. Päikesekellal oli veelgi puudusi, näiteks ei saanud seda kasutada pilves ilmaga või öösel. • Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. • Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. • Edasi tulid rataskellad (võeti kasutusele 500.a. paiku), mida käivitati pommide ja vedrudega. Nendega sai juba mõõta minuti osasid, sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Elektriliselt
Sellise süsteemi järgi olid ühikud (tunnid) eri aastaaegadel erineva pikkusega. Päikesekellal oli veelgi puudusi, näiteks ei saanud seda kasutada pilves ilmaga või öösel. · Egiptuses ja Babüloonias võeti ca 1000 a. e.m.a. kasutusele veekellad, kus aega võrreldi vee anumasse voolamise (või väljavoolamise) kiirusega. Siit ka termin: aeg voolab. Neil jagati skaala juba 212 osaks, st hakati mõõtma ööpäeva pikkust. Veekella nimetus oli klepsüdra. Hiljem tehti ka taskuveekelli. · Keskajal tulid kasutusele liivakellad. Nendega mõõdeti juba veerandtunde ja isegi minuteid. · Edasi tulid rataskellad (võeti kasutusele 500.a. paiku), mida käivitati pommide ja vedrudega. Nendega sai juba mõõta minuti osasid, sekundeid. Elektrikellad võeti kasutusele 19. sajandi lõpus. Kvartskellad võeti kasutusele 20. sajandi 30-il aastail. Elektriliselt
ilmuda, ning just sel silmapilgul ilmus üksik päiksekiir templisse, valgustades vaid Ramsese kuju. Templi ehitanud arhitektid olid tõepoolest imega hakkama saanud, kuna vaid üks kord aastas, 21. oktoobril, valgustab Niiluse vastaskaldalt tõusev päike läbi avatud esiukse Ramsese kuju. Need olid üksikud näited Egiptuse illusioonimeistrite saavutustest. Teada on, et umbes samal ajal olid Egiptuse preestrid muude tehniliste uuenduste seas leiutanud veekella, mis näitas täpset aega, ning kumera kristall-läätse, mis reguleeris jumaliku tule süütamist ohvrialtaril. Välkude ja kõuemürina saatel maa alt kerkivad, nutvad ja liikuvad jumalate kujud polnud haruldased. Pühi rituaale saatsid tühjusest kostvad ning tulevikku ennustavad hääled. Uskumatuna tundub, et kõik see toimus peaaegu 4000 aastat tagasi. Piibliski on mustkunstist kirjutatud, sealsed sündmused kuuluvad ilmselt 6. sajandi teise poolde enne meie ajaarvamise algust
annaabi.ee 
