kõrval tühine. Hinnanguliselt 15-35% põllumajanduse veekasutusest pole jätkusuutlik. Lisaks raiskab põllumajandus 60% või 1500 triljonit liitrit 2500 triljonist liitrist veest, mida ta kasutab igal aastal. Paljud suured toiduaineid tootvad riigid nagu USA, Hiina, India, Pakistan, Austraalia ja Hispaania on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt. Peamised põhjused raiskavale ja jätkusuutlikkust mittearvestavale veekasutusele on lekkivad niisutussüsteemid ning suure veenõudlusega taimede kasvatamine sobimatus keskkonnas. Probleemi muudavad raskemaks ka valesti suunatud toetused ning vähene avalikkuse ja poliitikute teadlikkus kriisist ning nõrgad keskkonnaalased õigusaktid. Hea näide liigse niisutamise tagajärgedest on Araali meri, mis oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%
Pinna- ja põhjaveed on põhimõtteliselt taastuvad loodusvarad. Eelkõige nõuab põhjavee hea seisundi tagamise ülesanne varakult meetmete võtmist ning kaitsemeetmete stabiilset ja pikaaegset planeerimist, sest selle moodustumine ja taastumine toimub loomuldasa teatava viivitusega (Euroopa Parlamendi ..., 2000). Vee raamdirektiivi kaks põhieesmärki on veekeskkonna kaitse ja parandamine ning säästvale, tasakaalustatud ja õigele veekasutusele kaasaaitamine. Teine oluline eesmärk on muuta vee kasutamine ja majandamine säästvamaks, tasakaalustatumaks ning õiglasemaks. Liikmesmaad on kohustatud: · takistama või piirama reoainete sattumist põhjavette ja vältima kõigi põhjaveekogumite seisundi halvendamist; · kaitsma, parandama või taastama kõik põhjaveevarud, kindlustama tasakaalu põhjavee tarbimise ja taastumise vahel eesmärgiga saavutada hea põhjavee seisund hiljemalt aastaks 2015;
ning puurkaevudes veetaseme säilitamiseks, uute veehoidlate rajamine, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi laiendamine, uute puurkaevude rajamine ja sügavam põhjaveevõtt (Howe, et al. 2006-2011). Konseptsioon, millel tavapärane linnade veevarustamise lähenemisviis põhineb, suudab saavutada küll oma peamise eesmärgi - pakkuda veega varustatust, küll aga on küsitav selle süsteemi jätkusuutlikkus. Antud lähenemine veekasutusele pole jätkusuutlik, kuna ei rakenda ennetavaid meetmeid ressursi taaskautamiseks, säästlikumaks tarbimiseks ning on orienteeritud kasumlikkusele. 2.2 Jätkusuutlik lähenemisviis Seisneb ennetavate põhjavee säästmismeetmete kasutuselevõtus, selleks, et looduslikud veevarud ei ammenduks ning et ressurss oleks kättesaadav ka tulevikus, mil nõudlus puhtale joogiveele on veelgi suurem. Lähenemisviisi põhieesmärgiks on joogikõlbliku vee kasutamise
Seep ja käterätikud Esmaabikarp koos joodi ja ravimitega Toiduvalmistamise ja söögitarbed Radioaktiivsuse mõõtur Merlecons ja Ko OÜ 195 TUUMAVARJEND Ekspertide hinnang 1. Veekonteinerid Keskmiselt vajab inimene päevas üks liitrit vett. Kaks nädalat on tõenäoliselt see aeg, mille järel võib varjendist väljuda. Seega tuleb veekasutusele piirangud panna lähtuvalt inimeste arvust ja vee kogusest, arvestades, et vett peab jätkuma kaheks nädalaks. Pärast seda on võimalik hakata otsima väljaspool varjendit vee saamise võimalusi. Ka vee otsimine võib võtta aega. Seega vett peaks jätkuma umbes kolmeks nädalaks. 2. Konserveeritud ja kuivatatud toit Toiduvarud on ellujäämise seisukohast olulised. Ka peale varjendist väljumist on
annaabi.ee 
