kaitset sõja ajal. All-linnas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, all-linna keskel väljak (agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi
kaitset sõja ajal. All-linnas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, all-linna keskel väljak (agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi
Suudmetoru ei tohi olla uputatud ja selleks ehitatakse ta arvutuslikust veepinnast kraavis 15 cm kõrgemale. Armatuurelementide hulka kuuluvad ka drenaazikaevud. Vastavalt ülesannete jagunevad nad: sette-, neelu-, ühendus-, astang-, allika- ja kraavikaevuks. 40)Milliseid ehitusmaterjale on kasutatud drenaazi rajamisel, iseloomustage nende omadusi? Drenaaziks nimetatakse kuivendusviisi, mille korral liigvesi juhitakse pinnasest ära dreenidega maa- aluste veejuhtmetega. Vastavalt viimaste veejuhtmete konstruktsioonile jaotatakse drenaaz kolme põhiliiki: 1) torudrenaaz; 2) õõsdrenaaz; 3) täidisdrenaaz. Vett vastuvõtvaks ja ärajuhitavaks elemendiks on pinnasesse asetatud torud. Torudrenaazi valmistatakse savist, puidust, plastmassist, betoonist või muust materjalist, mis ise vett läbi et lase. Savitorudrenaaz: lähtematerjaliks on vähese peenliivalisandiga savi. Põletatud savitorud on enamkasutatavaimaid drenaazimaterjale
kaitset sõja ajal. All-linnas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, all-linna keskel väljak (agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur. Veevõtukohad sammastega portikused, ehitati eesrindlikumates linnades koos veejuhtmetega. Templid olid pühendatud polise kaitsejumalustele. Kreeklased arvasid, et jumal elab templis, seal ei peetud jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Selline templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi
üksteise peal asuvast kaaristust ( alumine 21,8 m, keskmine 19,5 m, ülemine 7,4 m, suurima kaare ava 24,5 m. Võlvid olid laotud tõstemehhanismide abil, kuivalt ilma mördita ühtlustatud mõõtmetega kuni 6. t raskustest kiviplokkidest. Pont du Gard kujutab endast Rooma ehituskunsti sümbolit - arhitektuuriliselt võimas, lakoonoline ning samal ajal kergena mõjuv. Üldse küündis ehitatud veejuhtmete kogupikkus Rooma riigis ligi 450 kilomeetrini. Paralleelselt veejuhtmetega pöörati keisririigi ajal suurt tähelepanu ka kanalisatsioonile. Rooma linnas hakkasid imperaatorid korrastama eeskätt foorumi ehitisi. Kuna suurte hoonete ehitamine ammendas üsna ruttu foorumi pindala, kerkis Rooma veel terve rida foorumeid, igaüks neist vastava foorumi nimeline. Forum Romanumile ( see jäi Rooma keskseks foorumiks ) ehitati Augustuse ajal üles tolleaegne suurim hoone Basilica Julia, mille