Pulber segatakse külma veega tihedaks pastaks. Segu võib kõikide lubja suhtes püsivate pigmentidega toonida. Krohv kantakse kahes kihis, ca 2 mm paksuselt pinnale. Tahenemise järel silutakse seda pahtlilabidaga ning tihendatakse ja poleeritakse kiviga väikesi ringikujulisi liigutusi tehes. Kiviks sobib basalt, ahhaat, graniit või muu väga tihe ja poorideta kivi. Tadelakt peab nii kaua tahenema, kuni seda saab hakata poleerima. See hetk sõltub palju aluspinna veeimavusest ning sellest, palju seal niiskust algselt oli. See võib suurtes piirides varieeruda. Vähemalt 24 tunni pärast kaetakse pind oliiviõliseebiga ja poleeritakse kiviga uuesti. See annab kerge siidmati läikega ja ka vajaliku veekindlusega pinna. Seep ja värske lubi reageerivad omavahel nii, et tekib vett mitte läbilaskev, samas aga veeauru liikumisele avatud pind. Pinna regulaarne hooldamine käib edasi samuti oliiviõliseebi ja pehme lapiga. Tadelakti turustatakse valmis kuivsegupakendis
krohvi ja müüritöödel. · Krohviparanduste tegemisel ja müüritiste remondil saad kasutada ,,kindakrohvi" meetodit ( pätsikesed ), mis säilitab seina ja müüritise iidse väljanägemise. · Krohvikihi paksus lauskrohvimisel ( terve sein vms ) normaalselt 5 15 mm. Krohvi paranduste tegemisel kuni 30 mm. KIVINEMINE · Lubikrohvi kivinemise aeg oleneb aluspinna niiskusest ja veeimavusest, õhu niiskusest, aluspinna ja õhu temperatuurist. Kivinimist kiirendavad ja aeglustavad veel paljud muud tegurid nagu tuul, päike, vihm jne. · Enne järgmise tasanduskihi pealekandmist peab olema eelmine kiht kuivanud. 4 PIIRANGUD · Lubikrohviga töötamisel peab nii õhu kui ka aluspinna temperatuur olema / püsima pluss-kraadides.
sidumiseks. Keraamilised plaadid Valmistamismeetodi järgi võib jagada märjalt või kuivalt pressitud plaatideks. Plaadid kaetakse glasuuriga või mitte. Plaadid on enamasti sileda pealispinnaga, harvem ka reljeefse pinnaga (põranda libeduse vältimiseks). Plaadi alumine pind tehakse alati reljeefne , et ta nakkuks paremini plaatimis-seguga. Plaadid jagatakse tiheduse järgi klassidesse I IV. Lähtudes veeimavusest kaaluprotsentides (alla 0,5 ... üle 7). Vastupidavus keemilistele ainetele on suurem, mida tihedam on plaat. Tihedusklassi I-III on külmakindlad ja IV ehk poorseid plaate ei kasutata välistingimustes Põrandaplaatide mõõdud võivad olla erinevad (100 300mm), paksus 5...10 mm. Siseseinaplaadid tehakse enamasti valgest savist, harvem ka tavalisest savist. Esikülg on enamasti sile, harvem reljeefne, kaetakse glasuuriga. Keraamiliste plaatidega kaetud sein on veekindel, kergelt pestav.
Plaadid kas kaetakse glasuuriga või mitte. Glasuur libisemiskindluse järgi pritsitakse või valatakse plaatide pinnale kas enne põletamist märjad pinnad või põletatud plaadile, mis nõuab täiendavat glasuuri põletust Plaadid jaotatakse tiheduse (veeimavuse) järgi klassidesse I kuni IV. Lähtutakse veeimavusest kaaluprotsentides (alla 0,5...üle 7). EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA KERAAMILISED PLAADID KERGKRUUS Keraamiliste plaatide Kergkruus on sõmer klassifikatsioon materjal, mis libisemiskindluse järgi saadakse savi
2 14 tk/m nurkade Kui aluspinnaks on praguline tellismüüritis või väga ebatasane pind nagu paekivimüüritis, tuleks kasutada montaažisiinidel süsteemi, mis lubab aluspinna tolerantsi kuni ±6 cm. 5 Krohvitud fassaadisoojustus Mineraalsed krohvid on kõik vä väga hea veeauru lä läbilaskevõimega. Mineraalsete krohvide nõrgim kü külg on nende veeimavus. Suurest veeimavusest tingitud plekilisuse ning fassaadipinnast soolade eraldumise vä vältimiseks tuleks mineraal- mineraal- ja silikaatkrohvid üle vävärvida fassaadivä fassaadivärvidega. Ka on mineraalkrohv võrreldes polü polümeerkrohviga hapram. Mineraalse viimistluskrohvi eriliigina toodetakse silikaatkrohvisegusid. Need on vesiklaasi ja polü polümeeride dispersiooni baasil kasutusvalmis krohvisegud.
Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli ehitusteras, tiheduseks saadi 7115,7 kg/m3.Allika [1] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli polüetüleenvill, 21 kg/m3 kohta. Ebakorrapärase kujuga kehade poorsuseks sain silikaatkivil 21% (poorsus cá 30% [3] allika p]hjal. Rühma keskmisteks tulemusteks oli 23 %. Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest,veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused, näiteks veeimavus. Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes võib järeleda tabelite järgi, et mida tihedam on aine,seda väiksem poorsus. Suure tihedusega materjalid on pigem need, mis kasutatakse kandekonstruktsiooniks nagu teras, madala tihedusega materjalid on peamiselt need mis kasutatakse isolatsiooniks. 5. KORDAMISKÜSIMUSED 5.1
15,0 1 2 3 4 5 Silikaattellis Graafik 6.2. Silikaattellise poorsuse graafik 13 7.Järeldused Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest, veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused. Läbiviidud katsetest saab järeldada, et antud katsematerjalidest kõige tihedam on teras(7121 kg/m3) ning kõige madalama tihedusega on vahtpolüstüreen (14, 34 kg/m3). Silikaadi, keraamika ja graniidiga tehtud katsed näitavad, et antud materjalidest kõige tihedam on graniit, ning samas on graniidil kõige madalam poorsus. Graniidi poorsus jäi lubatud piiridesse (0,5 5%)
Tänu aluspinna suurele veeimavusele tekivad krohvis lisakapillaarid, mis omakorda tõstavad krohvi veeimavust. Seinamaterjali liiga väikese kapillaarjuhtivuse tõttu katkeb mineraalse sideaine kivistumisprotsess. Seetõttu on äärmiselt oluline enne esimese krohvikihi pealekandmist teha vastavalt aluspinna iseloomule põhjalik eeltöötlus. Enamus tehasekrohvid sisaldavad lisandeid, mis takistavad vee kiiret imendumist mördist aluspinda. Tänu nendele lisanditele väheneb isegi kiirest veeimavusest tingitud pragude teke. Sellele vaatamata ei tohiks aluspinna eeltöötlusest tehasekrohvide puhul täielikult loobuda, eelkõige soojal, kuival või tuulisel töötlemisajal. Ideaalne aluspind krohvi alla on korralikult täisvuugitud tellissein. Selliseid ideaalseid aluspindu leiab viimasel ajal harva. Müüri on mugavam laduda suuremõõtmelistest plokkidest. Samas muutuvad sellistest müürimaterjalidest aluspinnad halvemateks krohvikandjateks
Krohvitud fassaadisoojustus Krohvitud fassaadisoojustuse süsteemis kasutatakse soojustuseks kas mineraalvilla või EPSi. Viimistluskihina kasutatakse mineraal- polümeer- silikoon või silikaatkrohvi. Soojustuse paigaldamisel tuleb järgida, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääks kanaleid, kus õhk saab liikuda. Mineraalsed krohvid on kõik väga hea veeauru läbilaskevõimega. Mineraalsete krohvide nõrgim külg on nende veeimavus. Suurest veeimavusest tingitud plekilisus ning fassaadipinnast soolade eraldumise vältimiseks tuleks mineraal- ja silikaatkrohv üle värvida fassaadivärvidega. Ka on mineraalkrohv võrreldes polümeerkrohviga hapram. Mineraalse viimistluskrohvi eriliigina toodetakse silikaatkrohvsegusid. Need on vesiklaasi ja polümeeride dispersiooni baasil kasutusvalmis krohvisegud. Polümeerkrohvid on 4-5 korda vähem veeauru vähem läbilaskvad kui mineraalkrohvid.
annaabi.ee 
