suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). Hiina tähtsamad järved asetsevad Jangtse jõe keskjooksul. Hiina taimestik on sama vaheldusrikas kui Hiina maastik. Tiibetis valitseb iseloomulike rohttaimede ja lilledega mägitundra. Kuid seevastu riigi loodeosas laiuvad aga kõrbed. Sise-Mongoolia piirkonnas levivad karjatamiseks sobilikud avarad rohtlad ehk stepid.
neid nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. 10. Kuidas tõus ja mõõn maakera eri piirkondades varieeruvad? - Loodete kordumine on tingitud maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord on üks külg pööratud Kuu poole, siis teine. Kuu tõmbab veemassi enda poole, tekib tõus. Teisel küljel tekib samal ajal pöörlemise tõttu samuti tõus. 11. Mille poolest jõed üksteisest erinevad? - Jõed erinevad üksteisest nii pikkuselt, veehulgalt kui ka voolukiiruselt. Voolukiirus näitab vee liikumise kiirust voolusängis ning sõltub maapinna kallakusest. 12. Iseloomusta jõevee teekonda lähtest suudmeni (võrdle eri lõikude voolukiirust, jõesängi kuju ja looklemist, setete kannet ja kuhjumist). - Peajõgi on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Jõe pikkus on peajõe pikkus lähtest suudmeni. Lisajõed viivad vee peajõkke, harujõed toovad vee peajõest välja. Harujõed on kõige sagedamini jõe suudmes
Huang He- 4845 km ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang- 2110 km ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). · Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Hiina jõgede peamisteks toiteallikateks on enamasti mäestikud, kus lumesulavesi kevadeti on
Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse, mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang. Hiina tähtsamad järved asetsevad Jangtse jõe keskjooksul. Hiina - http://www.miksike.ee/docs/referaadid/hiina_liina.htm 1. 6 Mullastik Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde Hiinas Mandzuuria tasandikul aga stepi ja
-tektoonilise liikumised Peipsi nõos pole veel täiesti selged. (tänapäeval kerkib maakoor Peipsi nõo põhjaosas kiiremini kui lõunaosa ja järv valgub lõuna poole)1796 a. oli Piirissaare pindala 20,08 km² siis praegu 7,5.Holotseeni alguses oli Optjoki jõe suudmes veetase 10 m madalam. Akali on kaetud 2,5 m turbakihiga. Ozolitsa kirik (1458) varemad 2,5m vee all PEIPSI JÄRV: -pindala 3555 ruut km, üks Euroopa suurematest järvedest, Maailmas pindala poolest 53.kohal. -Veehulgalt väike(madal) -Peipsi jaguneb: põhjapoolseks(Suurjärveks) Lõunapoolseks(Pihkva järveks) Neid ühendavaks (Lämmijärveks) -Peipsisse voolab ligi 20 jõge. suurimad(Velikaja,Emajõgi,Võhandu,Želtsa, Narva jõgi välja ~12,3 miljardit vett aastas. Keskmine sügavus 7,1m,veemaht 25 km³ Suurim sügavus 15,3 m,valgala 47800 km² VÕRTSJÄRV: - Järve suubuvad- Väike-Emajõgi, Tänassilma jõgi, Õhne jõgi, Tarvastu jõgi - Järvest voolab välja- Emajõgi