toimib püsivate ökoloogiliste tegurite korral. Peetakse peamiseks valiku tüübiks.:, suunava oimub siis kui elutingimused kindlas suunas muutuvad või kui populatsioon asustab uue asuala. Järelikult saavad eelispaljunemise tavaliste tunnustega isenditest mingi tunnuse poolest erinevad isendid. N: suunava valiku toimel arenesid 1) kalauimedest maismaa selgroogsete jäsemed, 2) maismaa selgroogsete taaskohastumisel veeeluga kujunes nii kala sisalikel kui vaalalistesl voolujooneline kalakujuline keha.; lõhestavat valiku; toimib siis kui populatsiooni poolt asustatud ala jaotab elutingimustelt erinevateks piirkondadeks.N: tugev liikidevaheline konkurents. 8. Mis on kohastumine? Kohastumus? Too näiteid looma- ja taimeriigist. Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: Siseehitus veekudede lihaktaimede ujupõis kaladel
sigima samasse kohta kus eelmine aasta. Üldiselt elab hülgeid igal pool kus on piisavalt vett ja sobivat kohta sigimiseks. Levila ja alamliigid Eestis elavad hülged on hall- ja viigerhüljes ja neid kohtab Läänemeres, ka Sotimaal elavad hallhülged kuid seal on nende populatsioon palju suurem. Hülgeliike on veel, kõrvuhülged (kotikud, merikarud, merilõvid jt) neil on selgelt eristatavad väliskõrvad. Pärishülged on veeeluga paremini kohastunud kui kõrvuhülged, sest neil on täiuslikult voolujooneline keha, kõige suuremad hülged on morsad ja neid tunneb ära suurte rasvavoltide järgi, ning nad elavad kolooniatena arktilistes rannikuvetes. Alamliigid 4 Hallhüljes: Läänemere hülglastest kõige suurem, teistest kergesti eristatav pika, suhteliselt kõrge koonu järg
tegutsevad maapinnal. N. prillkobra, kuningkobra 13 Sgk rästiklased – mürgised maolised. Osa tegutseb maapinnal, osa puu otsas osa veelise eluviisiga. N. rästik, gürsa Sgk lõgismadulased – Mürgised. Saba lõpus sarvrõngastest lõgisti. N. teksase lõgismadu S. KROKODILLILISED Niiluse krokodill, missisippi alligaator, kaiman, gangese gaviaal • kohandunud veeeluga • lamendunud keha • lapik saba • tagajalgadel täielikud või osalised ujulestad • keha kaetud sarv- ja luukilbistega • hambad hambasompudes EESTI ROOMAJAD kõik on kaitse all 1. sugukond: Sisaliklased, Lacertidae 1. Arusisalik, Lacerta vivipara Jacquin 2. Kivisisalik, Lacerta agilis L. 2. sugukond: Vaskuslased, Anguidae 3. Vaskuss, Anguis fragilis L. 3. sugukond: Nastiklased, Colubridae 4. Nastik, Natrix natrix L. 4. sugukond: Rästiklased, Viperidae 5. Rästik, Vipera berus L.
N. võrkpüüton, tiigerpüüton, kuningboa, anakonda. Sgk nastiklased Enamikul mürgihambad puuduvad. N. veenastik, roninastik, nastik. Sgk. mürknastiklased Enamikus väga mürgised. tegutsevad maapinnal. N. prillkobra, kuningkobra Sgk rästiklased mürgised maolised. Osa tegutseb maapinnal, osa puu otsas osa veelise eluviisiga. N. rästik, gürsa Sgk lõgismadulased Mürgised. Saba lõpus sarvrõngastest lõgisti. N. teksase lõgismadu. 16.3.8.4. Selts Krokodillilised Kohastunud veeeluga, keha lamendunud, saba lapik, koon pikk ja suuava suur. Tagajalgade varvastel kas täielikud või osalised ujulestad, keha kaetud sarvkilbistega. Toituvad kaladest ja väiksematest imetajatest. Sgk Krokodillased- suured ja suhteliselt laia ninamikuga vormid. N. niiluse krokodill Sgk. Alligaatorlased - krokodillaste taolised, kuid väiksemad. N. missisipi alligaator, kaimanid Sgk Gaviaallased - pikk nokjas koon. N. gangese gaviaal 16.3.9. Klass Linnud (Aves)
annaabi.ee 
