Aava nimelise stipendiumi, mille sai esimesena Heimar Ilves. ,,Vikerlased" ,,Vikerlased" on 1928. aastal Evald Aava poolt kirjutatud esimene Eesti rahvuslik ooper. Esietendus 8. septembril 1928. aastal Estonia teatris. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolisromantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper käsitles inimsaatuse kujunemist Sigtuna hävitamise retke taustal. ,,Vikerlaste" muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. ,,Vikerlased" Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. ,,Vikerlastes" leidub rohkesti emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Teosel oli üsnagi suur menu ning Aavast sai koheselt vägagi tunnustatud helilooja. ,,Vikerlased" esmalavastust mängiti kokku 22 korda, mida oli oma aja ja olude
kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemees Evald Aava peateost, ooperit "Vikerlased", peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus "Estonias" 8. septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187. aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. "Vikerlaste" muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud "Estonia" ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. "Vikerlastes" leidub seda rohkesti, näiteks Sigtuna vürsti Olavi aarias. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Siin on ka vahvaid kooristseene, nagu populaarne meeskoor "Läki, läki!".
Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Evald Aava peateost, ooperit ’’Vikerlased’’ (1928), peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus Estonias 8. septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187. aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamisel. ’’Vikerlased’’ muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud Estonia ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. Teosel oli üsna suur menu. Aavast sai korrapealt kangelane ja tunnustatud helilooja. Esmalavastust mängiti 22 korda ning seda oli omas ajas ja
kus hakatakse paavstiriigi münte vermima. Lõpuks tellib Leonardolt oma portree paavst Leo X. Just Roomas maalib kunstnik oma viimase suure pildi. Seda pilti polnud keegi tellinud. Ei saa aru, kas on see mees või naine. Tema meelelisus kutsub temaga kaasa. Lähenedes kaugeneb ta sama kaugele, kui ta oli olnud enne. Tegemist peaks olema Ristija Johannesega. Võib oletada, et ta maalis selle seetõttu, et tahtis kehastada viimases maalis kõike, mida elus oli veedelnud. Temas oli nii ilu kui ka füüsilist meelelisust, hingepuhtust. Lõpuks polnud Leonardo võistlejaks enam ei Michelangelo ega Raffael, vaid tühine sakslane tema töökojas. Kui ta kirjutas oma luuletuse inimsoo hukkumisest läks tal silme ees häguseks. Ta langes oimetuna põrandale. Esimest korda pidi ta endale arsti kutsuma. Ta pihib päevikule: ,,Medicid mu lõid ja Medicid mu hävitasid." Leonardo lahkub Igavesest Roomast. ,,Olen õppinud elama, olen õppinud surema"
annaabi.ee 
