Jaan tõnisson eesti vabariigi poliitik, riigivanem, riigitegelane, kutsuti aatemees, tegi postimehe. Jaan Poska välisminister, Tartu rahlepingule alla kirjutaja, tallinna linnapea, Kubermangu komissar. Julius Kuperjanon eesti vägedde juht Vabadussõjas, hukkus Valga läheduses 1919 , 30 jaan. Johann Laidoner eesti vägede ülem juhataja vabadussõjas. Riigivanem- eesti vabariigi valitsuse juht, riigipea Asunustalu- 1920 maarehformiga Eesti talupoegadele antud talud ja maa 24 veebuar 1918 EV 23juuni ( 1919 ) võidupüha (võnnu asis) 28 nov 1918- 2nov 1920 oli Tartu rahu.
2.Loeng ( 9.veebuar 2009) MAA: Maa keskmine raadius e. Ekvivalentse kera raadius 6371 km. Ekvatoriaalne raadius 6378,160 km. Maa välispind- geoid- teoreetiline geomeetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täeliku tuulevaikuse korral (langeb kokku Maailmamere keskmise tasemega) ning asetseb risti loodjoonega. Maa uurimise probleemid: · Protsessid on toimunud valdavalt kauges minevikus · Protsessid on väga aeglased · Protsesid toimuvad suurtes sügavustes · Objekt on suur Uurimisprotsessid: · Puurimine ( 1927. a. 2425 m; 1938.a. 4575 m; 1949.a. 6255 m; 1958.a. 7724 m; 1972.a. Beiden 1 9159 m; 1987.a. Koola ps. 12066 m.) Probleemid: kõrge temperatuur, suur kivimi tihedus, materjali muutus rõhu ja temp. muutusel, lahused, gaasid... · Magmatismi, magma ja tardkivimid. Probleemid: materjali muutus (mutub rõhm ja temperatuur, eralduvad gaasid.. · Meteoriidid. Üldiselt ollakse seisukohal, et...
I Maailmasõda * 1914-1918 Antantid (Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa) ning Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia). Antantid võitsid ning otsustasid Euroopa üle. Saksamaa pidi kaotuse tõttu hakkama reparatsiooni Inglismaale ja Prantsusmaale maksma. Hispaania kodusõda * 1936-1939 Sõda tekkis, kui Hispaanias võitsid üldvalimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad, millega sõjaväelased ei olnud rahul. Vabariiklased (toetasid: Nõukoguderiik) ning Sõjaväelased (juht: Franco, toetajad: Saksamaa, Itaalia ja Portugal). Vabariiklased kaotasid ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Versaille leping * 1. Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest. 2. Saksamaal ei tohtinud olla ka sõjamasinaid. 3. Prantslased tahtsid saada Saksamaalt Reinimaad, vältimast Saksamaa rünnakut Prantsusmaad (seal ei tohtinud olla sõjaväge ega -varustust). 4. Lubatud oli 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 5. Saks...
või vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. 3.Õnnetused 3.1 Tuleõnnetused Tulekahjud eestis juhtuvad kas suitsetamise,isesüttimise,elektriseadmete mittekorrasoleku või ettevaatamatu ümberkäimisega tulega. Enamik tuleõnnetustest toimuvad kas metsas või klubis. Kristel Reinsalu referaat 20.veebuar 2003 tomius Rhode islandil ööklubis põleng kus hukkus 100 inimest.Tulekahju põhjustas porütehnika. Inimesed mõtlevad ainult selle peale kui äge porütehnika on ja ei mõtle selle peale et see võiks midagi põlema panna.Esialgu inimesed ei saanud arugi ,et midagi põles aga siis kui märgati, et tuli süttis hakkas paanika.Pärast põlengut toimus pikaajaline juurdlus ja kohtuprotsess 5.detsemberil toimus venemaal ööklubis põleng. Tulekahju sai alguse ilutulestiku sädemetest
tekkisid raskused: raskused tekkisid sellega, et trükikojad olid enamlaste valve all raske oli leida koht, kus iseseisvus välja kuulutada kõige soodsam olukord oli Pärnus "Endlas" 24. veebruar avalikustati manifest Tallinnas - Eesti Vabariigi sünnipäev ametisse astus Ajutine Valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga ja Pika Hermanni torni hõisati sini-must-valge lipp iseseisvust jätkus üheks päevaks 25. veebuar jõudsid linna võõrad väed, algas Keiserliku Saksamaa okupatsioon. Saksa okupatsioon kommunistid tegid üksikuid katseid Saksa vägedele vastu hakata, kuid said raskelt lüüa 3. märtsil jõudsid sakslased Narva, samal päeval sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa Bresti rahu, milega anti Eesti ametlikult Saksamaa vägede kontrolli alla. Sakslased said Eesti enamlastelt, kuid mitte eestlastelt.
silmasuurused. Passiivsete puhul õngejada pikkus, mitu võrku tohib olla. Veonootadel silmasuurus jällegi. Reglementeeriti õngejada pikkust. Mitu õngejada võib olla. Selektiivsusrestid, Keeluajad ja kohad. 19. Kalapüügi reguleerimine ,,keeluaegade ja -kohtade" meetodil, plussid ja miinused, näited Keelualad kus ei tohi üldse kala püüda, ei tohi püüda mite mingisuguse püüdmisega, või ei tohi püüda mingit kalapüüki (nt lesta keelupüüdiaeg- veebuar kuni juuni) kehtsetatud nii et keelatud kudeajal püüda ja keelukohad ka tihti seotud sellega et tagada kalade kudemiskohad. Nt. Vooluveekogude suudmete lähedal meres on igasuguste kalapüük keelatud 500 m raadiuses+ ajutised rakendatakse siiski kui on mingi kalaliigi varu saab kannatada, tavaliselt toimub teadlaste ettepanekul. Selleks et siirdekalad saaksid üles jõkke ja alla jõkke. Põhjatraalnooda keeld Liivilahes
annaabi.ee 
