Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veebruarit" - 4 õppematerjali

Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele
6
doc

Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele?

kodakondsust taotleda tahtvad muulased ise? Kehtiv kodakondsuse seadus jõustus 1995. aastal ning see näeb ette kolm põhilist kodakondsuse saamise võimalust- sünniga, Eesti kodaniku poolt lapsendamise korral või naturalisatsiooni korras. Alates 2000. aastast on jõus säte, mis lihtsustab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saamist alla 15 aastasele alaealisele, kes on sündinud Eestis pärast 1992. aasta 26. veebruarit ega ole kuulunud ühegi riigi kodakondsusesse. Sellekohase taotluse esitamise õigus on lapse vanematel, üksi last kasvataval vanemal või lapsendajal, kes on elanud Eestis seaduslikult vähemalt 5 aastat ega kuulu ühegi riigi kodakondsusesse.Nimetatud muudatuste alusel on kodakondsus antud üle 6000 lapsele. Ka on põhiseaduse järgi igal lapsel, kelle vanematest vähemalt üks on Eesti kodanik, õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Kui inimesel on soov taotleda Eesti

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
65 allalaadimist
Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

investeeringud välja ja 1932a maksti reparatsioone. Tööliste sissetulekud langesid umbes poole võrra. Inimeste silmis langes süü Weimari vabariigi valitsusele ja parteidele. Kiiresti hakkas kasvama Weimari vabariiki alati kritiseerinud NSDAP populaarsus. 1932a sai NSDAP Riigipäeva suurimaks fraktsiooniks. 30. jaanuaril 1933a sai Hitlerist Saksamaa kantsler (peaminister). Valimiskampaania ajal ööl vastu 28. veebruarit 1933a süttis Riigipäeva hoone. Süütamises süüdistati kommuniste ja neid hakati arreteerima. Hiljem selgus, et süütajateks olid natsid. Tühistati Weimari põhiseaduse need paragrafid, mis käsitlesid isiku-, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadust. Pärast valimisi kommunistlik partei keelustati. Weimari põhiseadus likvideeriti lõplikult - parteide tegevus keelati ja kehtestati diktatuur. Riigipäevast sai esindusorgan. 1921.a.loodi SA ehk rünnakrühm, mille liikmeid nim

Ajalugu → Ajalugu
617 allalaadimist
Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud
124
pdf

Kiirlaenuturg – analüüs ja ettepanekud

Soomes on liigkasuvõtmine reguleeritud ka kriminaalõiguslike normidega, st kui eraõiguslike normide alusel on eelnevalt tuvastatud, et kõrge intressi kokkulepe oli heade kommetega vastuolus, siis võib järgneda kriminaalõiguslik sanktsioon. Soome karistusseaduse kohaselt on liigkasuvõtmine see, kui laenuandmisel võetakse või saavutatakse intress või muu majanduslik eelis, mis on ebaproportsionaalne võrreldes krediidiandja poolt osutatava teenuse kuludega. Enne 2010.a veebruarit kehtinud sõnastuse kohaselt oli liigkasuvõtmine tavapärasest pangaintressist tunduvalt kõrgem laenuintress, kuid kiirlaenude kulusid polnud võimalik praktikas võrrelda näiteks pankade intressimääraga, kuna pangad ei pakkunud selliseid tooteid. Karistusseadus ei sätesta täpset intressilage, mille ületamisel oleks alati tegemist liigkasuvõtmisega, vaid hinnata tuleb kogumit tundemärkide alusel. Seadus annab alused, mida tuleb ebaproportsionaalsust hinnates arvesse võtta

Majandus → Majandus
26 allalaadimist
Eesti XX sajandi algul
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti rahvaerakond, Kristlik rahvaerakond, Saksa partei Eestimaal), valimistulemused: Moodustati valimise peakomitee. Jagati Eesti ringkondadeks, igas maakonnas ja linnas 1 valimispunkt. Pandi kirja valimise nimekirjad. Valimisõigus kuulub kõigile Eesti kodanikele, kes on 21-aastased või vanemad. Eesti Vabariigi kodanik pidi vastama 3 tunnusele: 1) Elama Eesti Vabariigi territooriumil. 2) Peab, olema kuulunud vene kodakondsusesse enne 24. veebruarit. 3) Peab olema pärit Eesti Vabariigist. Valimisõigust võis piirata vaimuhaigetel ja teatul kriminaalkaristuste sooritanud isikutel. Sai hääletada konkreetse erakonna eest, parlamenti pääses kõige lähim nimekirjast. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid: 1) Eesti maarahva liit- Konstantin Pätsi juhitud partei. EML tegevuses osalesid: Kristjan Arro, Konstantin Päts, Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jüri Uluots ja Otto Tief.

Ajalugu → Ajalugu
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun