· Sisendandmete kvaliteedi kontroll/tagamine; · Andmete sisestus ja väljastuse juhtumid (transaktsioonid inimeste ja teiste süsteemidega); · mis tüüpi andmetega, kas tekstiline, tabel, pilt, vormide, arvandmete vms. NB! mitte millist erinevat sisulist informatsiooni omab; 51. Selgita IS mittefunktsionaalseid omadusi · Kasutatavus, kasutajaliides (kuidas, kus), sh: · arhitektuur (käsurida, menüüd, graafiline, veebiliides, ...); · õpitavus (standardsus); · kasutajasõbralikkus (jälgitavus, haaratavus); · paindlikkus (andmetest eraldatus, kasutaja poolt kohandatav, vt. www.live.com) ; · jõulisus (kui palju saab muuta, sekkuda) jms.; · kasutajale orienteeritus; · Turvalisus (vt. I osa lõpust); · Usaldatavus (MTBF, taastamisvõimalused jne..); · Jõudlus (andmemahud, juurdepääsumahud, kiirus, viited jne..);
Peakontori ja harukontorite vahel peab olema võimalik reaalajas infovahetus. Eeldatud on, et kontoritel on olemas püsiühendus internetiga, mis võimaldab teostada andmevahetust keskserveriga. Süsteem tegeleb müükide, töötajate ja äripartnerite arvestusega. Süsteem lihtsustab tunduvalt igasusgust aruandlust ja võimaldab jälgida täpselt piletite müüki ja töötajate liikumist, mis võimaldab optimeerida tööd ja teenida suuremat kasumit. Kliendi veebiliides lubab klientidel tutvuda sõiduplaanidega, pileti hindadega, sooduspakkumistega ning broneerida pileteid. 4 1.1.1 Sisemine kontekstidiagramm BUSSIJUHT KLIENDITEENINDAJA info ostetud piletite kohta bussi
funktsioone täitma?" Näiteks, süsteemi vastuse aeg peab jääma etteantud piiridesse (tõhusus); süsteem peab teatud ajavahemike jooksul tõrgeteta töötama (töökindlus) jne. Ehk teisisõnu need on tihti piirangud või lisatingimused, millega süsteemi töötamisel arvestada tuleb. Mittefunktsionaalsed nõuded: · Kasutatavus, kasutajaliides (kuidas, kus), sh: · arhitektuur (käsurida, menüüd, graafiline, veebiliides, ...); · õpitavus (standardsus); · kasutajasõbralikkus (jälgitavus, haaratavus); · paindlikkus (andmetest eraldatus, kasutaja poolt kohandatav, vt. www.live.com) ; · jõulisus (kui palju saab muuta, sekkuda) jms.; · kasutajale orienteeritus; · Turvalisus (vt. I osa lõpust); · Usaldatavus (MTBF, taastamisvõimalused jne..); · Jõudlus (andmemahud, juurdepääsumahud, kiirus, viited jne..);
{ DataClassesDataContext dc = new DataClassesDataContext(); kylastused k = new kylastused(); k.kasutaja = HttpContext.Current.User.Identity.Name; k.aeg = DateTime.Now; dc.kylastuseds.InsertOnSubmit(k); dc.SubmitChanges(); } } Piisab vaid sisselogitud jukuna lehe avamisest ning tema andmed ongi tabelis kirjas. Andmebaasi administraator saab otse vaadata, teistele on avalikuks nägemiseks parem veebiliides teha. Lihtsamal juhul taas hiirega andmetabelist kinni ja võib selle disainivaatesse lohistada nagu eelnenud näites. Et viimaseid külastusi eest mugavam vaadata oleks, selleks tasub andmeallika juures teated aja järgi kahanevas järjekorras sortida siis uuemad külastused kõigepealt. Lehte piiludes võibki näha, kes ja millal seda külastanud on. Kui tegemist registreeritud kasutajaga, siis näha kasutajanimi. Kui anonüümse kasutajaga, siis siinsel puhul näidatakse tühja lahtrit
annaabi.ee 
