elavad õhus või vee pindmises kihis. Kemotroofid: Kemoorganotroofid(org. Ainetest energia,CO2)- heterotroofsed, patogeensed. Kemolitotroofid- autotroofsed, en.allikana anorg.ühendid. nt mügarbakterid.Hapniku tarbimine: Aeroobid-kasut.hapnikku, elavad õhus, veepinnal, organism.pinnal. mulla pindmises kihis. Anaeroobid- ei kasuta hapnikku, sügaval veepõhjas, mullas, maa sees, organismide sees on. Paljunemine: pooldumine, kiirus sõltub tingimustest: temp. Niiskusest,PH tasemest veebakteritel. Toitainete hulk. Generatsiooniaeg(vt mõisteid). Liikumine: viburite abil, spiraalikujul. keerduvad, limaeritamise abil. Ebasoodsate tingim. Talum: spooride tekitamine- kaetud 2x kestaga, kaitseb kahj.mõjude eest mingi piirini. Nt kuivamist, kuumust(kuid mitte pikka aega), kemikaale, madalat t'. 9. bakterite tähtsus looduses Nad seovad õhulämmastikku, lagundavad jääkaineid ja surnud organisme. Moodustavad laguahelaid(heterotroofsete organismidega),rikastavad mulda lämmastikuühenditega
6a) Plasmiidid- väiksemõõtmelised kromosoomivälised DNA molekulid. Nendes on täiendavaid ainevahetusvõimalusi määravad geenid * bakterid naftat lagundavate plasmiididega * antibiootikumresistentsust määravad plasmiidid (Supertapjabakter (ajakirjanduses kord aastas)- bakter kellel on põhiantibiootikumirühmade suhtes resistentsus) 7) Ribosoomid- vabalt tsütoplasmas. Ülesandeks: valkude süntees 8) Gaasivakuoolid- esinevad peamiselt veebakteritel ja parandavad nende ujuvust 9) Varuainete kogumid- kinnised anorgaanilised ühendid (N, P, Si-ühendid) 10) Tsütoplasma- bakterirakkudel liikumatu (eriline!). Seetõttu jäävad ka bakteriraku mõõtmed alati evolutsiooni käigus väikseks (määratud difusiooniga) Bakterite elutegevus 1) Paljunemine a) paljunemine toimub amitootiliselt. Selle tagajäjel tekivad geneetiliselt ebavõrdsed rakud b) väga kiire protsess (soodsates tingimutes)
Lihtsa membraaniga organellid olemas, nt Lihtsa membraaniga organellid puuduvad gaasivakuoolid, klorosoomid, karbosküsoomid Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Magnetosoomid, parasporaalkehad. Aerosoomid:Sigarikujulised põiekesed, fn on nagu kala ujupõiel. Valguline hürdofoobne membraan- vesi ei läbi aga gaasid läbivad. Plajukesi moodustavad gaasivakuoole ja enimlevindud veebakteritel ja tsüanobakteritel. Karboksüsoomid: Autotroofsetel bakteritel valgulise membraaniga hulknurksed strkt-d millesse kontsentreeritakse karboksülaas, mis on autotroofsel CO2 lagundamisel võtmeensüümiks. Klorosoomid: esinevad rohelistel bakteritel. Piklikud lamedad ühekihilise membraaniga põiekesed, kus koonduvad vagustkoondavad pigmendid. Paiknevad rakumembraani all. Võimaldavad fotosünteesida ka nõrgas valguses. Parasporaalkehad: valgulised protoksiinid, paiknevad endospoori kõrval
võtmeensüümiks · Aerosoomid o ..on sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõiele o Neid ümbritseb hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase läbi vett küll aga gaase o Gaaside koostis sama mis väliskekskkonnas ja rõhk 1 atm o Neid on rakus kuni mõnisada, kui nad on tihedalt koos nim moodustunud struktuuri gaasivakuooliks o Esinevad veebakteritel, eriti tsüanobakteritel o Sageli puuduvad neil bakteritel, kel aerosoomid on, viburid o Kui rakke töödelda ultraheliga või tõsta rõhku, siis gaasipõiekesed lõhkevad ja rakud sadenevad o Funktsioon: Annavad rakule ujuvuse Võimaldavad reguleerida raku erikaalu Muuta asendit veesambas · Magnetsoomid o 1970 a. isoleeris Richard Blakemore järvemudast baktereid, kes reag magnetväljale
Aerosoom Sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõie omale. Põiekestel on hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase läbi vett, kuid laseb läbi gaase. Gaaside koostis gaasivakuoolis on sama, mis väliskeskkonnas ja gaasirõhk vakuooli sees on ca 1 at. Aerosoome on rakus mõni kuni mõnisada. Kui neid rakus palju koos, siis nimetatakse moodustunud struktuuri gaasivakuooliks. Esinevad veebakteritel. Eriti tüüpilised tsüanobakteritele. Annavad rakule ujuvuse ja võimaldavad neil reguleerida erikaalu, püsida seega neile soodsas veekihis (kus sobiv hapnikusisaldus, valgustatus jne.) ning muuta ka asendit veesambas. Seetõttu on neid vahel käsitletud ka liikumisorganellidena. Sageli puuduvad viburid ja gaasipõiekesed annavad neile võimaluse vees üles-alla liikuda. Kui rakke töödeda ultraheliga või tõsta rõhku, siis gaasipõiekesed lõhkevad ja rakud sadenevad. Karboksüsoom
karboksüsoomid. Aerosoom Sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõie omale. Põiekestel on hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase läbi vett, kuid laseb läbi gaase. Gaaside koostis gaasivakuoolis on sama, mis väliskeskkonnas ja gaasirõhk vakuooli sees on ca 1 at. Aerosoome on rakus mõni kuni mõnisada. Kui neid rakus palju koos, siis nimetatakse moodustunud struktuuri gaasivakuooliks. Esinevad veebakteritel. Eriti tüüpilised tsüanobakteritele. Annavad rakule ujuvuse ja võimaldavad neil reguleerida erikaalu, püsida seega neile soodsas veekihis (kus sobiv hapnikusisaldus, valgustatus jne.) ning muuta ka asendit veesambas. Seetõttu on neid vahel käsitletud ka liikumisorganellidena. Sageli puuduvad viburid ja gaasipõiekesed annavad neile võimaluse vees üles-alla liikuda. Kui rakke töödeda ultraheliga või tõsta rõhku, siis gaasipõiekesed lõhkevad ja rakud sadenevad.
o Raku lähikeskkonna muutmine Piilid (lühikesed valkstruktuurid) o Nende abil bakterid kinnituvad tahketele pindadele (nt veebakterid (vihmaveetünnis libedad asjad), hambakatt;) o Piilide vahendusel toimub väikeste DNA molekulide ülekanne ühelt bakterilt teisele. Ribosoomid (bakterirakus u 104 ribosoomi, tsütoplasmas, teistsugused kui päristuumsetel organismidel) o Põhiülesanne valgu süntees Gaasivakuoolid (peamiselt veebakteritel) o Nende abil saavad bakterid liikuda vedelikus üles-alla Sisaldised o Orgaanilised sisaldised (nt süsivesikud) o Anorgaanilised sisaldised (erinevad fosfaadid) o Ülesanne varud raku jaoks Tsütoplasma (Miks on bakterirakud väiksemad kui päristuumsed?...) o Vesipõhine rakku täitev lahus, mis sisaldab anorgaanilisi ja orgaanilisi ühendeid, mis bakteri rakus on liikumatu.
annaabi.ee 
