Tavakarastus - Mitte legeer- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastus Mittelegeerterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastus Austentiit muutub martensiidiks. Isotermkarastus Beiniidi saamiseks. Pindkarastus Detaili pinnakihi suure kõvaduse saavutamine. 10.Terase noolutamise meetodid ja nende kasutusala. Kõrgnoolutus Kasutatakse teraste noolutamisel 450...650 kraadil konstruktsioonterastel. Kesknoolutus - Vedruteraste noolutamisel 300...400 kraadil. Parendamine Kõrgnoolutuse järeltöötlemine, saadakse sorbiitstruktuur.
19. Tsementiiditavate teraste iseloomustus ning kasutusalad? Mida nimetatakse tsementiitimiseks? madalsüsinikteraseid(0,1...0,25%C) mille pinnakihis viiakse C sisaldus ca. 1%-ni 20. Parendatavate teraste iseloomustus ning kasutusalad? Mida nimetatakse terase parendamiseks? vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus, (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid elemente. Masinaosad 21. Vedruteraste iseloomustus ning kasutusalad? Plastne deformatsioon on lubamatu, 0,5…0,7%C 22. Kuullaagriteraste iseloomustus ning kasutusalad? Ca. 1% C ja 1,5% Cr 23. Automaaditeraste iseloomustus ning kasutusalad? kuni 0,4% C ja rohkem väävlit ja fosforit (kuni 0,2%) 24. Legeerkvalitetteraste omadused. Kasutamine S ja P ≤ 0,035% keevitatavad konstruktsiooniterased, surveotstarbelised terased, eriterased (magnetterased) 25
kõvadust. Noolutus tõstab märgatavalt terase sitkust. Erinevalt tööriistaterastest (eesmärgiks on maksimaalne kõvadus) püüeldakse konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse noolutusega suhteliselt kõrgel temperatuuril (450...650 °C, jahutus õhus). Sellist karastust järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur sorbiitstruktuur. Vedruteraste korral kasutatakse kesknoolutust (300...400 °C), saades elastse troostiitstruktuuri. Brinelli kõvadus on katseliselt leitav materjali kõvadus, mille korral surutakse uuritava materjali pinda karastatud teraskuul. Kuuli läbimõõt on 10; 5; 2,5; 2 või 1 mm ja jõud 9,8...29430 N (1...3000 kgf) Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja tekkiva sfäärilise jälje pindala suhtena. Kui jõud on kgf (jõukilogramm), siis arvutatakse Brinelli kõvadust valemiga:
Peavad olema suure kõvadusega ja väga ühtlase mikrostruktuuriga. Suur kõvadus ja kulumiskindlus. 40. Mis on kiirlõiketerased? Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 41. Millised nõuded esitatakse vedruterastele? Vedrumaterjalile peamine nõue on kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. 42. Mis on kuumuskindlate teraste roometugevus? 43. Mille sulamid on malmid? Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suuremasüsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. 44. Malmide liigitus vastavalt grafiidiosakeste kujule? hallmalm ( lamelse kujuga grafiit ) kõrgtugev malm (kerajas grafiit) – saadakse hallmalmi modifitseerimisel magneesiumi, tseeriumi või teiste elementidega
kordse töötlemise parendamise (karastamine + kõrgnoolutamine) tulemusena tekkiv struktuur pare mate omadustega. Vedruterased Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Vedrud tehakse 0,5...0,7% süsinikusisaldusega terasest, mis on legeeritud räni ja mangaaniga. Vastutusrikaste vedrude korral kasutatakse teraseid, millele on lisatud kroomi ja vanaadiumi. 6) Tööriistaterased ja nende omadused. Kasutamine. Tööriistaterased moodustavad teraste suure grupi, mida iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulu- miskindlus, s.o
deformatsioon on lubamatu. Seetõttu nõutakse vedrumaterjalilt kõrget elastsus- ja väsimuspiiri, plastsus ja sitkus aga rolli ei mängi. Vedru elastsus saavutatakse peale karastamist ja noolutust 300-400 0C juures, just sellel temperatuuril tekib terases tekib, mida iseloomustab maksimaalne elastsuspiir, joon. 22.7. Vedrude valmistamiseks kasutakse teraseid 0,5-0,7 %C, mida legeeritakse odavate räni ja mangaaniga, või, vastutusrikaste vedrude korral, kroomi või vanaadiumiga. Tüüpiliste vedruteraste termotöötlus ja saadavad omadused tuuakse tabelis 22.6. Tabel 22.6 Vedruteraste termotöötuse reziimid ja omadused. Terase mark Karastus Noolutus, T0C Kõvadus HB T,0C Keskkond 502 870 Min. õli, vesi 460 365-410
Terase struktuuri terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. moodustavad terad, mille ulatuses kristallivõre on Seega on vedrumaterjalile peamine nõue orienteeritud üheselt. Tera suurus sõltub väga paljudest kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud mõjuritest (kuumutustemperatuur ja kestus, töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on jahutuskiirus, koostis jpt.) ja on piires 0,01…0,1 mm. tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka Tera struktuuri mõjutab ka terase survetöötlus. plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Tihedus - 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur Ts - 1539 °C Tõmbetugevus Rm - Puhas Fe 250N/mm2, sulamid 3000 N/mm2
detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult 0,3 Mo terase elastsust; plastne deformatsioon on luba- 34CrNiMo6 0,34 1,7 Cr 800 1000 45 matu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue 1,7 Ni kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud 0,3 Mo töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on 1) keskmine tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. Tabel 1.16. Tsementiiditavad terased (EN10084) Vedrud tehakse 0,5…0,7% süsinikusisaldu- sega terasest, mis on legeeritud räni ja mangaaniga. -4- Margitähis Koostis %, Omadused2), max min Margi- Koostis %, max Omadused2),
matu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue Tabel 1.12. Külmvormitav külmvaltsteras (leht, kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud riba) (EN 10130) töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka Margi- Koostis %, max Omadused, min plastsusnäitajad olulist rolli ei mängi. tähis C 1) Mn Muu ReH Rm A Vedrud tehakse 0,5...0,7% süsinikusisaldu- 2 N/mm N/mm %
34CrNiMo6 0,34 1,7Cr 1,7Ni 0,3Mo 800 1000 45 20 c) Vedruterased Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduv-korduvatel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja plastsusnäitajad olulist tähtsust ei oma. d) Kuullaagriterased Rull- ja kuullaagrite töötingimuste iseärasus on kõrgest survest tingitud materjali lokaalne deformatsioon ja kuuli või rulli kontakt veerevõruga. Sellest tulenevalt peab kuullaagriteras olema suure kõvadusega (62HRC) ja väga ühtlase mikrosisaldusega, eelkõige kroomiga legeeritud teraseid. Eriterased a) Roostevabad terased
annaabi.ee 
