kreenimine (põikikaldumine) kurvides. Selle vältimiseks kasutatakse tavaliselt suurendatud jäikusega stabilisaatorvardaid. Parima tulemuse kere kreenimise vähendamisel annab elektrooniliselt juhitava lisahüdropneumoelemendiga varustatud stabilisaatorvarda kasutamine. Moodsamatel süsteemidel reguleerib juhtseade kõiki hüdropneumoelemente vastavalt auto liikumiskiirusele ja piki- ning põikisuunalisele kiirendusele (aeglustust). Sellist süsteemi nimetatakse aktiivseks vedrustuseks. Hüdropneumovedrustuse eelised ja puudused. Hüdropneumovedrustuse eelised teiste vedrustuse tüüpidega võrreldes on järgmised: 1)kompaktsus, 2)sõidumugavus, 3)sõidukõrguse reguleerimisvõimalus, 4)vähene pikiõõtsumine, 5)hea teelpüsivus.. Hüdropneumovedrustuse puudused on järgmised: 1) hüdropneumoelemendid on võimelised koormust vastu võtma ainult vertikaalsihis ning seetõttu piki- ja põikjõudude ülekandmiseks vajab lisahoobasid, 2) keeruka konstruktsiooni tõttu kallis,
Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised
1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised
see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Tavaline passiivne vedrustussüsteem Reaktiivvedrustus Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik
annaabi.ee 
