Taga 44.44% Ees 82.28894 Taga 49.11782 Vertikaalkoormused Vasak Parem Sum Ees 400 400 800 kg Vedrustatud massi omavõnke Ees 2.36 Taga 320 320 640 kg Taga 2.07 Vedrustamata mass Stabilisaatorvarda jäikus ratt Vasak Parem Ees 24.4036 Ees 25 30 Taga 3.54294 kg Taga 30 30 Külgkiirendus kg 1 Vedrustatud mass
Eelised: Lehtvedru on võimeline üle kandma piki- ja põikitelje suunalisi jõude ning seetõttu ei vaja lehtvedrustus lisaks piki- ja põikijõudusid ülekandvaid hoobasid. Vedrupakett on suhteliselt suure sisehõõrde tõttu võnkeid summutava võimega. Üksiku vedrulehe purunemisel on võimalik selle eraldi väljavahetamine. Puudused: Lehtvedru jäikus ei muutu koormava jõu suuruse muutumisel. Lehtvedrupaketi suur mass suurendab vedrustamata massi. Lehtvedrupakett vajab regulaarset hooldust. Neljas: keerdvedrustus Eelised: Väike mass Ei vaja hooldust Kompaktsus Puudused: Modifitseerimata keerdvedru jäikuskarakteristik on lineaarne Vajab lisahoobasid Keerdvedrul ei ole arvestatavat võnkumisi summutavat võimet Rooliajamite tüübid: Esimene: Võimendiga ja võimendita rooliajamid
Vedrustuse lesanded: summutada ja leevendada tee ebatasasustest tingitud lkkoormusi; kanda ratastelt kerele le raskus-, veo-, pidurdus- ja klgjududest tingitud reaktsioonijude; tagada ratta ja kere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi teelpsivuse, juhitavuse, sidumugavuse vahel. Vedrustuse moodustavad: elastsed elemendid, amordid, vedrusutse hoovad, mis mravad ratta liikumise kandekere(raami) suhtes. Vedrustuse phielemendid: amort, vedru, stabilisaatorvarras, vedrustuse hoob. Vedrustamata mass: ratta, rattarummu, pidurimehanism, sltuva vedrustuse puhul tagasilla (pealekande ja diferensiaaliga), esisilla tala mass.Vedrustatud mass: kere+kik sinna klge kinnitatud detailid(va. vedrustuse detailid). Sltuv vedrustus- sama silla rataste vertikkalsihilised liikumised on ksteisest sltuvad. Vedrustuste liigitus: elastse elemendi phjal (kummipatjadega-, keerd-, leht-, vnde-, pneumo-, hdropneumovedrustus);
Joonis näitab, kuidas muutus esirattalaagrite koormus, kui rööbet suurendati 50 mm. Algul oli nii sisemise kui ka välimise laagri koormus u. 1000 N, peale rööpe suurendamist on välimisel koormus u. 2400 N ja sisemisel u. 400 N; käänuraadius suurenes 40 mm-lt 65mm-ni. Valuveljed ehk kergmetallveljed valatakse tavaliselt alumiiniumi- või magneesiumisulamitest. Valuveljel on tavalise terasveljega võrreldes mitmed eelised. Ta on jäigem ja reeglina ka kergem - väheneb vedrustamata mass, mis mõjutab positiivselt sõiduomadusi, ratas püsib paremini teepinnal. Jäigem velg võib parandada ka kurvisõiduomadusi. Sobivalt konstrueeritud valuvelg aitab samuti pidureid jahutada. Tavalise tänavasõiduauto all ei ole aga valuvelgedest muud kasu kui välimuse parandamine. Ilusate ja algupärastest pisut laiemate ja/või suurema väljanihutusega valuvelgedega näeb auto hoopis parem välja kui argiste plekkvelgedega või odavate ilukilpidega
maailma esimene raudtee (vt lisa 5.). Sellel teel vedasid raudteeruunad 90-tonnist lasti juba kiirusega 10 kuni 25 km/h. Raudteerööbaste arv ja veeremi hulk suurenes lausa erutava kiirusega ning muutis raudtee tähtsamaiks maismaaliiklusvahendiks (2, lk 22-23). Moottoriehitus Selsamal aastal, kui James Watt sai oma esimese aurumasinapatendi, veeres kolinal mööda Prantsusmaa tänavaid kohmakas vedrustamata sõiduk, millel oli kolm mehekõrgust ratast. Ülalt ulatus välja korsten. Kutsariistme alla oli mahutatud umbes tonn kütust. Ilmnes, et sõitja näol oli tegemist kuningliku suurväekorpuse ohvitseriga. Nicolas Joseph Cugnot tahtis oma "tule jõul liikuva masinaga", millegi auto ja veduri vahepealsega, teha revolutsiooni tavalistes sõjatehnikavahendites (2, lk 19; vt lisa 6.). Tol ajal olid kõikjal maailmas raudteed. Veduri eeskujul tehti katseid aurumasinat rööpmetega
koormuse suurenemisel omavõnkesagedus suureneb, progressiivne karakteristik, gaasi ruumala määrab karakteristiku, gaasi survestatakse vedeliku abil sõiduki koormusega 76. Sildade vedrustuse tüübid Sõltuv vedrustus Lehtvedrudega, A-kujulise vardaga, Õõtshoobadega lehtvedrudega - Klassikalise tagaveoga auto tagasillal, Veokite esi- ja tagasillal, Konstantsed rööbe, kokkujooks ja rattakalle, ka kere kaldumisel, Odav, Suur vedrustamata mass, Ebasoodne deformatsioon külgjõu ja väändumise korral A-kujulise vardaga Konstantsed rööbe, kokkujooks ja rattakalle, ka kere kaldumisel, Kere ei liigu õõtsumisel külgsuunas, Ratas ei nihku piki- ega külgjõudude mõjul ega väändumisel, Nõuab palju ruumi, Suur mass, Kõrge hind. Õõtshoobadega Poolsõltuv Väändetalaga sild, Sõltumatu Pikihoobadega, Diagonaalsete
tamata (tee suhtes) osad ja vedrustatud osad. Vedrustatud osad on kaks torukujulist põske, mida üla- osas ühendavad omavahel ja rooli võlliga kaks sildplaati. Põsed läbivad alumise sildplaadi avasid ja fikseeritakse nendes surupoltidega. Sama sildplaadi külge on kinnitatud ka roolivõll. Ülemine sildplaat surutakse põskede kooni- listele otstele keermetatud korkidega. Roolivõlliga on üle- mine sildplaat ühendatud jäigalt mutri abil. Teleskoop-esihargi vedrustamata osad on põskede sees või välispinnal libisevad õõtsotsakud. Nende alumistes otstes olevate klambrite külge kinnitatakse esiratta telg. Hargil on pikad keerdvedrud, mis toetuvad ühelt poolt silindrist, kolbklapist koos varrega ja silindrikaanest, mis õõtsotsakutele, teiselt poolt põskede keermetatud korki- on ühtlasi kolvivarre juhtpuksiks. Silinder kinnitatakse dele või tugiäärikutele
annaabi.ee 
