(B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperatuur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkeloksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe alusel valmistatud räbustite aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile teisi komponente nt. Kaltsiumfluoriid, naatrium fluoriid, kaalium
(B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkel- oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe alusel valmistatud räbustite aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile teisi komponente nt. Kaltsiumfluoriid, naatrium fluoriid, kaalium
(B2O3) ja mõned teised soolad. Raskelt sulavate joodistega jootmise räbustid liigitatakse kahte gruppi: joodistele jootetemperatuuriga 850-1100`C ja joodistele temperatuuriga 600-850`C. Esimesse gruppi kuuluvad räbustid, mida kasutatakse vask-, vask-tsink- ja raskemini sulavate joodistega jootmisex. St, et häid tulemeid annab booraksi ja boorhappe kasutamine räbustina-, terase, vase ja vasesulamite jootmisel joodistega mille sulamistemperat- uur on üle 800`C. Booraks on vedelvoolav ja lahustab hästi paljude metallide eriti aga vase oksiide. Vähem aktiivseks räbustiks on boorhape. Kuumutamisel laguneb ta veeks ja diboortrioksiidiks, mis tekitab vask-, tsink-, raud- ja nikkel- oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe alusel valmistatud räbustite aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile teisi komponente nt. Kaltsiumfluoriid, naatrium fluoriid, kaalium
sulamistemperatuurist, vastasel juhul hapnikujuga ei eemalda rasksulavaid oksiide, mis võivad häirida lõikamise normaalset kulgu nagu alumiinium ja suure kroomisisaldusega terased. 3. Metalli põlemisel hapnikus peab eralduma selline kogus soojust, mis hoiab lõikeprotsessi pideva. Terase lõikamisel eraldub umbes 70% soojusest metalli enda põlemisest hapnikus ja ainult 30% üldisest soojushulgast saadakse lõikepõleti kuumutusleegist. 4. Lõikamisel tekkiv räbu peab olema vedelvoolav ja lõikest kergesti väljapuhutav. 5. Metallide ja sulamite soojusjuhtivus ei tohi olla ülemäära suur, sest vastasel korral hakkab kuumutusleegi ning kuuma räbuga antav soojus lõikekohast kiiresti hajuma, mille tagajärjel lõikeprotsess muutub ebastabiilseks ja võib iga hetk katkeda. Terase lõikamisel põleb raud hapnikus järgmise reaktsiooni kohaselt: Fe+0,5O2= FeO+270,1 KJ/kg; 2Fe+1,5O2=Fe2O3 +831,1 KJ/kg; 3Fe+2O2= Fe3O4= Fe3O4+ 1117,5 KJ/ kg
keevitamisel on lisametalliks vask M1, M2 või M3. Malmi ja tundmatu terase keevitamine. Malmi keemiline koostis ja struktuur raskendavad oluliselt tema keevitatavust. Raskendavad: kõrgendatud haprus, ebaühtlasel kuumutamisel ja jahutamisel võivad tekkida praod. kiirel jahtumisel võib termomõju tsoonis tekkida raskelt töödeldav valgemalm. keevitamisel tekivad gaasid mis tekitavad poore. põhimetall ja keevismetall nakkuvad halvasti sulam on vedelvoolav ning seega keevisvanni on raske juhtida. malmi keevitamist kasutatakse ainult remondi puhul mitte konstuktsioonide tootmisel. Enne keevitamist kuumutatakse detail 600...700 oC. Täitematerjalis kasutatakse palju lisandeid, et keevisõmblus oleks elastsem (Ni; NiFe; CuSn; NiC). Eelkuumutamise eesmärk on vähendada keevismetalli ja toote temperatuuride erinevust ja sellest tingitud sisepingeid ja võimalikke pragusid.