läheb raisku koguni üle 40% veest. Vedelikukaotus • Inimene kaotab vedelikku peamiselt uriiniga, higistamise teel ja kopsude kaudu veeauruna • Vedelikubilanss peab tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada • Mõõdukas kliimas vajab mees ligikaudu 2800 ml ja naine 2000 ml vedelikku päevas • Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt • Kehalisel koormusel on algava vedelikuvaeguse tunnusteks töövõime langus, süvenev väsimustunne, koordinatsiooni häirumine, peavalu, üldine nõrkus Kasutatud allikad • http://kmpharma.eu/vesi • http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/vesi/ • http://1maailm.ee/1803-veepuudus-maailmas/ • http://www.toitumine.ee/vesi/
7 tasakaalus olema ja kaotatutud vedelik tuleb asendada. Vedelikukaotus kehalisel tööl sõltub oluliselt koormuse mahust ja intensiivsusest ning klimaatilistest tingimustest. Intensiivsel kehalisel pingutusel ja/või kuumas kliimas organismi vedelikukaotus suureneb märgatavalt. Keskmise intensiivsusega treeningul kaotab organism 0.5 – 1,5 liitrit vedelikku tunnis, intensiivse koormusel märgtavalt enam. Kehalisel koormusel on algava vedelikuvaeguse tunnusteks töövõime langus, süvenev väsimustunne, koordinatsiooni häirumine, peavalu, üldine nõrkus. Sportlane kaotab 1000 ml higiga 2 – 3 g naatriumkloriidi, ca 300 mg kaaliumi, kuni 40 mg magneesiumi, 20 – 30 g vitamiini C, samuti tsinki, rauda, mangaani ja vaske. Dehüdratatsiooni negatiivset mõju kehalisele töövõimele on võimalik vähendada, kui juua vedelikke enne koormust, koormuse ajal ja selle järel. (portaal K&M Pharma)
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 VEREVARUSTUSE JA AINEVAHETUSE HÄIRED LOENG 26.08.2009.a. Igapäevastest asenditest on seljadiskidele kõige koormavam istumisasend. Kui istumisel rõhub diskile ligikaudu 1,5 kordne raskus inimese kehakaalust, siis seistes on see ühekordne ja lamades on pool kehakaalust. Lühivahe ketta ainevahetuse tagamiseks ja diskis vedelikuvaeguse tekke vältimiseks peab koormusele järgnema puhkus, et disk saaks taastuda. Vaevusteta tegutsemiseks vajab selgroog toeks tugevat lihaskonda, mis aitab oluliselt vähendada nii diskile kui liigesepindadele mõjuvat koormust. Mõõdukas ja regulaarne treening aitab tugevdada lihaseid, kõõluseid ja sidemeid, korrigeerida väärasid kehahoiakuid ja vabaneda vaevustest. Skeletilihased on paarislihased, mistõttu tuleb neid treenida, koormata ja lõdvestada sümmeetriliselt
Endogeenne vesi (toitainete 0,3-0,4 Hingeõhuga 0,3-0,4 l oksüdatsioonil) Vee tähtsus organismis: orgaaniline lahusti, soojustasakaalu säilitaja, kaitsefunktsioon. Vedelikubilanss peab olema tasakaalus. Keskmise kehalise aktiivsusega inimese vee vajadus on ca 1 ml ühe kulutatud kcal energia kohta (M-2,8 l ja N-2,0 l). Vedelikukaotus keh tööl sõltub oluliselt koormuse mahust ja intensiivsusest ning klimaatilistest tingimustest. Keh koormusel on algava vedelikuvaeguse tunnuseks töövõime langus, süvenev väsimustunne, koordinatsiooni häirumine, peavalu, üldine nõrkus. Peamised veehoidlad on lihased ja nahk. Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on vee sisaldus. Higierituse funktsioonid: *võimaldab organismist soojust välja juhtida isegi keha temperatuurist kõrgema temp keskkonnas, *säilit kehatemp, hoiab ära ülekuumenemise; *töövõime säilitamine; *viib välja organismile toksilisi ühendeid; *viib välja liigsed minained
• suhteline õhuniiskus saunas (ilma leilita võrdlemisi kuiv), leili visatakse 2 kulbitäit iga 2 min järel • ühe leili pikkus (8 min) • leilidevaheline aeg (umbes 8 min) • saunas istumise asend, taastumise asend Tingimused, mis võivad muutuda piisavalt, et mõjutada andmete võrdlemise täpsust: • saunas kaaslastega räägitud jutu kogus • ilmastikutingimused treeningul • treeningu ja sauna vaheline aeg • vedelikuvaeguse tase enne sauna • sauna kasutavate inimeste hulk ja sellest tulenevad muutused õhuniiskuses ja -temperatuuris • katsealuste tervislik seisund • katsealuste vaimne ja füüsiline koormus päeval enne treeningut 2.4.3. Andmete analüüsimise põhimõte Analüüsimeetodiks on saunas kogutud andmete kõrvutamine muude kogutud andmetega. Olenevalt võrreldavatest andmetest kasutatakse seose leidmiseks korrelatsiooni funktsiooni (vt
annaabi.ee 
