Pindpinevus- Nt kui vesi ei märga piibelehe lehte.veemolekulide omavaheline tõmbejõud on tugevam kui vee ja piigelehe vahel.seda nim, pindpinevuseks. Märgamine-Kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. Mittemärgamine-kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mitte märgamisega. Amorfne aine-neil on sarnane omaduses nagu vedelikel nad voolavad.voolavus väga väike. Kristalliline aine-tahke aine, millel on kristallstruktuur. Monokristall-kui molekulid paiknevad kindla korra järgi üle terve ainekoguse nim, seda monokristalliks. Polükristall-ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Isotroopsus-kui aine omadused ei sõltu suunast.
Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke kehamolekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad, siis on tegemist mittemärgamisega ja sellisel juhul võtavad vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kerakuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru, mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torust kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nim. kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peeneb on kapillaar. Mittemärgamise korral kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari.
3. Silmaga vaadates näeme, et veepiisk on ümmargune, atmosfäris langeva tilga kuju on aga kas kerakujuline või siis kergelt deformeerunud. Õhutakistuse mõjul püüab tilk omandada kuju, mille puhul oleks õhuakistus minimaalne. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Märgamisega on tegemist siis, kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab. Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole, siis on tegemist mittemärgamisega. Pindpinevustegur on lisaenergia, mida omab ühikulise pindalaga. vedeliku pind 4. Tahkis on tahke aine, millel on kristallstruktuur. Kristalle liigitatakse monokristalseteks ja polükristalseteks. Anisotroopia on see, kui kristalli omadus sõltub suunast. Isotroopia on see, kus kristalli omadus ei sõltu suunast. Üheks tahkise põhiomaduseks on anisotroopia. Soojusjuhtivus on
Ilm- õhu hetkeseisund antud ajal, antud kohas Ilmanähtused-vihm, lumi äike, rahe, udu jne. 6.ilmaelemendid-õhutemp,õhurõhk,suhteline õhuniiskus, tuule suund, tuule kiirus 7.kastepunkt-temp, milleni õhk vm gaas peab jahtuma, et temas sisalduv veeaur muutuks küllastunud auruks, see tähendab, et kastepunktist allpool õhus olev veeaur kondenseerub 8.kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab, siis öeldakse, et tegemist on märgamisega. Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kere kuju poole, siis öeldakse, et tegemist on mittemärgamisga. Kapillaarsus on nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. 9. 1)Hüdroloogias on kapillaarnähtused tähtsad põhjavee liikumises. Põleva küünla tahis liigub kapillaarjõudude mõjul sulanud küünlarasva pidevalt põleva otsa poole.
Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeliku pinda seda piiravatele või sellega kontakteeruvatele kehadele. Märgamine – Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab. Mittemärgamine – Kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad aga kera kuju poole Pindpinevustegur – Iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust. Kapilaarnähtused – Märgamisega seotud nähtusi peenikestes torudes nimetatakse kapilaarnähtuseks. Kapilaarid – Peeni torusid, milles tuleb arvestada kapilaarnähtustega, nimetatakse kapilaarideks. Hüdrodünaamika – Teadust, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega vedelikes ja vedelike voolamise uurimisega, nimetatakse hüdrodünaamikaks. Tahkis – Aine, millel on kristallstruktuur
Mida nimetatakse pindpinevuseks? Vedeliku pinnal on alati omadus kokku tõmbuda ja seeda püüab ta omandada võimalikult minimaalset pindala. 15. Mida nimetatakse pindpinevusjõuks? Jõudu,mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. 16. Mida nimetatakse märgamiseks ja mittemärgamiseks? Märgamiseks nimetatakse seda, kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab. Mittemärgamiseks nimetatakse seda, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. 17. Pindpinevusteguri tähis ja ühik. Tähis : ja ühik on 1N/m 18. Mida nimetatakse tahkisteks? Millised ained on amorfsed? Tahke aine millel on kristallstruktuur. Ja tahked ained millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfsekteks. 19. Millal on tegemist monokristalliga? Millal polükristalliga? Krisatllilises aines ehk tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kui see
· Pindpinevustegur - näitab, kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta = Fp / l . Pindpinevusteguri ühikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit võib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. · Märgamine - Kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. · Mittemärgamine - kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mittemärgamisega. · Kapillaar/kapillaarsus - nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes, võrreldes vedelikutasemega jämedates torudes ja suuremates anumates, millega peenikesed torud on ühendatud. · Amorfne aine - tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata (suure sisehõõrdega vedelik)
Pindpinevusjõud - Jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele, nimetatakse pindpinevusjõuks 4. Märgav ja mittemärgav vedelik: Too näiteid. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Märgav vedelik on näiteks vesi, mittemärgav elavhõbe. 5. Kapillaarsuse mõiste. Too näited. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Kapillaarsus on nähtus, kus vedelik pindpinevusjõu tõttu tõuseb (või langeb) peenikestes torudes - kapillaarides
soojusliikumise tagajärjel. Vedelkristall- Vedelik, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära. Pindpinevus- Vedeliku pinnakihi omadus omandada antud tingimustes võimalikult väiksem pind. Pindpinevusjõud- Jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine- Tekib vedeliku ja tahke keha vastastikmõjul ning põhjustab vedelikupinna kõverdumist tahke keha lähedal. Mittemärgamine- Vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Nt vesi ei märga rasvaseid pindu. Kapillaarsus- Vedeliku tõusmine/ langemine peentes torudes või kapillaarides. Tahkis- Aine, millel on kristallstruktuur ( molekulide paiknemisel esineb kindel kord) Tahke aine- Aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Amforne aine- Tahke aine, millel kristallstruktuur puudub ( võib voolata ) Monokristall- Terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem.
kokku tõmbuda ning omandada võimalikult minimaalset pindala. Jõud deformeerivad vedelikukogust seda enam, mida suurem see kogus on. Pinal on molekulil suurem potentsiaalne energia. Vedeliku pinnal asuvale molekulile mõjub vedeliku sisse suunatud jõud. Pindpinevusjõuks nimetatakse jõudu, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamisega on tegu kui vedelik tõkestamatult mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamisega on tegu kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Piirnurk on nurk tasapinnalise aluse ja tasapinnaga piirneva vedelikukoguse vahel. Täieliku mittemärgamise puhul on veetilgad peaaegu kerakujulised, nurk on 180°. Osalise mittemärgamise puhul püüdlevad tilgad kera kuju poole, kuid täiuslikust ei saavuta, nurk on nürinurk. Osalise märgamise puhul tahab vedelik laiali valguda, kuid täielikult see ei õnnestu, nurk on teravnurk. Täieliku märgamise puhul püüab vedelik mööda alust
talle mingid välisjõud ei mõju. kuna vedeliku pinnal on omadus tõmbuda kokku ja kuna kerakuju pindala on minimaalne. Pindpinevusjõuks nim jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada. See on jõud, mida kokkutõmbuv vedelikupind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine ja mittemärgamine Märgamisega on tegemist sel juhul, kui vedel vooab mööda pinda tõkestamatult laiali. Mittemärgamisega on tegemist sel juhul, kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Kapillaarsus Nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses. Eelkõige tänu toruseinte ja vedeliku molekulide vaheliste mõjude tõttu. Amorfne aine Amorfne aine on tahke aine, millel kristallstruktuur puudub. Neil on vedelikele sarnaselt omadus voolata. Nende voolavus on aga väike ning seda igapäevases elus ei märka. Sellised ained on nt klaas, enamik plastmasse. Eriline omadus on sulamistemperatuuri puudumine.
Pindpinevus- pinnakihi vedeliku omadus säilitada tingimuses võimalikult väiksemat pinda Pindpinevusjõud- jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele Pindpinevustegur- vedeliku pinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoone pikkuse suhe on jääv suurus Märgamine- toimub siis kui vedelik mööda pinda tõkestamatult laiali voolab Mittemärgamine- toimub siis kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole Kapillaarsus- nähtus, mis seisneb vedelikutaseme tõusus või languses peenikestes torudes Ülekandenähtused- difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre Tahke aine- aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märka Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Amfortne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata
Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke keha molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari. 9
Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke keha molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega. Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda. Pindpinevusnähtuse põhjustavad molekulaarjõud (nt: põhjus, miks vihmapiisk koos on). Hea nägemise korral võib paljude veest välja tõstetavate esemete korral märgata, kuidas veepind venib teatud määral asjadele järele. Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis
Van der Waalsi jõud ja vesiniksidemed). Kuna need on väga nõrgad, kuluks nende lõhkumiseks väga vähe energiat, järelikult on nad madala energiaga tahkised. Olenevalt vedelikust võimaldavad madala energiaga pinnad kas täielikku või osalist märgamist. Adhesioon hoiab paigal tekkinud n-ö veepärleid mittemärgumisel tekkivaid veepiisku. 13. Iseloomustage ja tooge näiteid hüdrofiilsete ja hüdrofoobsete pindade kohta? Hüdrofiilsed pinnad märguvad, vedelikutilgad valguvad pinnale laiali, märgavad pinda. Nt puuvillane riie Hüdrofoobsed pinnad ei märgu, vedelik jääb pinnale tilkadena. Nt rasvaga kaetud klaas 14. Millest on tingitud vee märgamisvõime paranemine hüdrofoobsetel pindadel kui lisada PAA vette? Paljud tehnoloogilised protsessid nõuavad kontrolli vedeliku märgamise üle tahkel pinnal. Tilga asetamisel pinnale võib see pinna märjata täielikult, osaliselt või üldse mitte. PAA abil saab
Kui vedelik satub kokkupuutesse tahke keha pinnaga, tuleb arvestada tõmbejõude vedeliku pinna ja tahke keha molekulide vahel. Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke keha molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali ja öeldakse, et on tegemist märgamisega (a). Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad , siis on tegemist mittemärgamisega (b). Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari. Vedelikutasemete kõrguste vahet kapillaaris ja anumas saab arvutada valemist h = 2/gr,
annaabi.ee 
