Veest väljaspool ei mõju kehale üleslükkejõud vees võtab üleslükkejõud keha pool raskusjõu ära. 11. Pane vette ainult puidust klots ning pane kirja, kui palju tõuseb veetase anumas. 2 dm3 12. Jäta klots vette ja vaheta akna allservas olevas "Fluid" paneelis vesi õli vastu (klõps "oil" ees olevas ringikeses). Mida märkad vedelikutaseme juures? Vesi tõuseb 0.18 dm3 võrra. 13. Põhjenda eelmises ülesandes katsetatut. Miks vedelikutase muutub? Kuna vesi on tihedam kui õli siis õlis mõjub klotsi raskusjõud rohkem kui vees. 2
aine hakkab keema. Keemistemperatuur sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu. 8. Kui aurumine toimub ruumis, mis ei vaheta ümbritseva keskkonnaga ainet- hermeetilises ruumis- siis taolises situatsioonis saabub peagi olukord, kus aurustumine ja kondenseerumine saavutavad dünaamilise tasakaalu-nii palju kui muutub vedeliku molekuli auruks, muutub gaasi molekul vedelikuks. Vedelikutase anumas ei muutu.Auru, mis on vedelikuga dünaamilises tasakaalus, nimetatakse küllastunud auruks. 9. Iga aine jaoks on olemas kindel temperatuur- sulamistemperatuur, mille juures ta muutub tahkest olekust vedelaks.Aine tahkub samal temperatuuril kui ta ta sulab.Keha sulatamiseks vajalik energiakogus(kehale antav soojushulk Q) on võrdeline keha massiga(m) ning sõltub keha materjalist: Q=m.Soojushulka, mis on vajalik 1kg antud aine sulatamiseks tema sulamistemperatruuril nimetatakse aine
Veaotsing Viga Põhjus Lahendus Tõstuk ei tööta. Pealüliti on välja lülitatud (,,0"). Lülitage seade pealülitist sisse. Peakaitse on viga saanud. Vahetage välja. Mootor käivitub, aga ei anna koorma tõstmiseks piisavalt rõhku. Langetuskruvi lahti. Keerake langetuskruvi kinni. Langetusventiil on kiilunud avatud asendisse. Pöörduge volitatud hooldustöökotta. Leke hüdraulikasüsteemis. Kõrvaldage leke. Madal vedelikutase. Kontrollige vedelikutaset ja vajaduse korral lisage vedelikku. Koorem on liiga raske. Vähendage koormat, arvestage seadme nimivõimsusega. Tõstuki pooled liiguvad eri kiirusel. Stabilisatsioonisüsteemi trossid ei ole õigesti reguleeritud. Pöörduge volitatud hooldustöökotta. Tõstukit ei saa langetada. Lukustuse avamine ei tööta. Pöörduge volitatud hooldustöökotta. 7. KASUTUSEST KÕRVALDAMINE Kui seadet enam ei kasutata, eemaldage sellest hüdraulikavedelik
19 Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhupoolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Ülesanded * Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee- ja õlipiisad. * Vahepaagis on ka vedela külmutusaine varu. Töökirjeldus Sisendotsakust saabuv vedel külmutusaine läbib kõigepealt filtri, mis eraldab võimalikud tahked kübemed, ja seejärel kuivatuspanuse, mis eraldab vee. Vedelikutase paagis on on reguleerklappi suunduva väljundtoru otsast kõrgemal. Piisava külmutusainekoguse puhul seadmes hoitakse sellega ära külmutusaineauru sattumine reguleerklappi. Vahepaak on ühtlasi rõhuaku, mis tasandab mootori pöörlemissageduse muutumisest tingitud rõhukõikumisi. Mõnedel paakidel on vedeliku tasapinna jälgimiseks klaasist vaatlusaken. Sealt näeb, kas väljuvas vedelas külmutusaines on soovimatuid gaasimulle. Vahel
teatavat joont. Nende pindade vahelist nurka (teeta) nimetatakse äärenurgaks. Märgamist ja mittemärgamist saab määrata ka äärenurga kaudu. Kui >90°, siis vedelik ei märga ja kui < 90° siis vedelik märgab (joon.2.). Märgamisega on seotud kapillaarsus. Kapillaarsus on vedeliku taseme muutumine peenikestes torudes ( läbimõõduga 2 mm ja vähem ) - kapillaarides ja poorides. (Joon. 3). Toru seina märgava vedeliku tase tõuseb ja mittemärgava vedelikutase langeb.Vedeliku tõusu ja langust väljendab valem: h = 2 /gr kus h ( m ) - vedeliku tõusu või languse ulatus, ( N/ m ) - vedeliku pindpinevustegur, ( kg/ m3 ) vedeliku tihedus, r ( m ) - kapillaartoru raadius, g ( m / s2 / - vabalangemise kiirendus. g = 9,8 m/s2 Näidisülesanne: Kui kõrgele tõuseb vesi kapillaartorus, mille lõbimõõt on 1 mm ? d = 1 mm r = d/2 = 0,5 mm = 0,0005 m = 5 x 10 -4 m h = 2 /gr
2.11 Reguleerklapiga seadme vahepaak Reguleerklapiga seadme vahepaak on ülemrõhupoolel kondensaatori ja reguleerklapi vahel. Ülesanded * Vahepaagis eraldatakse külmutusainest vee- ja õlipiisad. * Vahepaagis on ka vedela külmutusaine varu. Töökirjeldus Sisendotsakust saabuv vedel külmutusaine läbib kõigepealt filtri, mis eraldab võimalikud tahked kübemed, ja seejärel kuivatuspanuse, mis eraldab vee. Vedelikutase paagis on on reguleerklappi suunduva väljundtoru otsast kõrgemal. Piisava külmutusainekoguse puhul seadmes hoitakse sellega ära külmutusaineauru sattumine reguleerklappi. Vahepaak on ühtlasi rõhuaku, mis tasandab mootori pöörlemissageduse muutumisest tingitud rõhukõikumisi. Mõnedel paakidel on vedeliku tasapinna jälgimiseks klaasist vaatlusaken. Sealt näeb, kas väljuvas vedelas külmutusaines on soovimatuid gaasimulle. Vahel võib
Laeva tankide tühikute protokoll (ullage report) Protokollis näidatakse ära: - mõõtmise kuupäev ja kellaaeg - ilmastikutingimused - tanki number - tühik, mm - trimmi ja tühiku parandus - süvis ahtris ja vööris 10 - merevee temperatuur. 7.6. Vedellastide koguse määramine Oletame, et silindrikujuline nõu on täidetud tasemeni h 1 vedelikuga, mille temperatuur on 20 °C. Kui vedeliku temperatuur tõsta 40 °C-ni, tõuseb vedeliku pind tasemeni h 2. Ehkki vedelikutase on tõusnud, pole vedelikku lisandunud, sest vedeliku mass ja molekulide arv pole muutunud. Seega vedeliku mahu määramisel tuleb tingimata arvestada vedeliku temperatuuri. Kui joonisel kujutatud vedelik jahutada tagasi temperatuurini 20 °C, siis vedeliku tase taastub tasemele h1. Seega vedellasti mahu võrdlemiseks eri temperatuuridel tuleb kõikide mahutite vedellasti temperatuur taandada ühele ja samale suurusele, mida nimetatakse standardtemperatuuriks
annaabi.ee 
