joana, siis enne dušisõelast väljumist jagatakse vesi kõikides suundades ühtlaselt kuna eelistatud suunad puuduvad. Seega ei toimu vee eelistatud liikumist keskmistest aukudest vaid kõikidest aukudest ühesuguse kiirusega. 77. Selgita Bernoulli võrrandi liikmete geomeetrilist tähendust. z-vedeliku asendienergia, mis on potentsiaalse energia üheks vormiks; Liidetav p/ρg väljendab rõhust tingitud energiat, mis on potentsiaalse energia teiseks vormiks. Liidetv U²/2g on vedelikuosakese kineetiline energia. Need kolm võrrandiliiget kokku annavad täissurve H ehk erienergia E. p U² H=E=z+ + ρg 2 g 78. Selgita Bernoulli võrrandi liikmete energeetilist tähendust. p Voolu potentsiaalse erienergia Ekin=z + muutumist piki voolu kirjeldab survejoon ehk ρg piesomeeterjoon.
Vältimiseks manustada kaltsiumit ja D3-vitamiini. 7. Hüdrodünaamika. · Hüdrodünaamika põhimõisted. o Vedeliku- või gaasi osake kaduvväikeste mõõtmetega, suvalise kujuga, harilkult kujutatakse sfääri- või kuubikujulisena. o Vedeliku- või gaasiosakese hetkeline kiirus sõltub neljast muutjast u(x,y,z,t). o Statsionaarne voolamine ajast sõltumatu voolamine, antud punktis vedelikuosakese kiirus ei muutu ajalisel nihkel. o Trajektoor Osakese poolt tema liikumisel läbitud (kujutatud) joon. o Voolujoon joon hetkel t, mille iga punkti puutujaks on kiirusvektor. o Voolutoru e juga voolujoontega piiratud vedelikuosa. o Ideaalne vedelik kokkusurumatu, puudub sisehõõre. · Joa pidevuse teoreem. o u S = const, u-kiirus, S-voolutoru ristlõige. Kitsamas ristlõikes liigub vedelik
· m = keha mass. 2.1.3. Pindpinevus: Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus, mis väljendub vastuseisus vedeliku pinda suurendavatele jõududele. Pindpinevust saab väljendada numbrilise kordaja - nn. pindpinevusteguri kaudu. See kordaja näitab, kui palju tuleb teha tööd vedeliku pinna suurendamiseks võrra: Pindpinevus tekib vedeliku sisejõudude toimel ning püüab vähendada vedelikuosakese välispinda. loomulikult on erinevatel vedelikel erinev pindpinevustegur . Ka sõltub teguri väärtus välistingimustest nagu temperatuur, rõhk, vedelikku ümbritseva gaasi koostis. 2.2. Vedelike dünaamika 2.2.1. Joa pidevuse teoreem: Ideaalne vedelik ei ole kokku surutav. Kitsamas ristlõikes liigub vedelik kiiremini. Joa langemisel mõjub vedelikuosakestele tagantpoolt jõud, mis põhjustab kiirenduse.
raskusjõu pinnaga paralleelse komponendi mõjul hakkaks osakesed alla libisema; see 36 liikumine kestaks seni, kuni pind võtab horisontaalse asendi nii, et raskusjõud on pinnaga risti. Vedelik kaldpinnal Raskusjõud mõjub ka vedeliku sees. Seetõttu lisandub iga vedelikuosakese jaoks lisaks naaberosakeste rõhule ka osakese enda kaal. Koos sellega muutub tasakaaluvõrrand. Näiteks kuubikujulise ruumiosa jaoks (vt. joon.) kirjutame tasakaaluvõrrandi Et külgtahkudele mõjuvad jõud on võrdsed-vastassuunalised, saame ning . Võrrandisse jääb kolm liiget: Rõhutasakaal: Et kuup paigal seisaks, peavad tema tahkudele mõjuvad jõud olema võrdsed kus
pöörlemiskiiruse korrutisega. Loeng 7 · Pascali seadus (tuletusega). Rõhk on vaadeldavale kehale mõjuv rõhumisjõud pinnaühiku kohta. Vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühteviisi (Pascal'i seadus). ; , kus on rõhumisjõud ja on pinnatüki ristsirge e. normal. · Archimedese seadus (tuletusega). Raskusjõud mõjub ka vedeliku sees. Seetõttu lisandub iga vedelikuosakese jaoks lisaks naaberosakeste rõhule ka osakese enda kaal. Koos sellega muutub tasakaaluvõrrand. Nt. kuubi jaoks kirjutame tasakaaluvõrrandi . Et külgtahkudele mõjuvad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, saame ja , mis jätab võrrandisse kolm liiget: , kus on
annaabi.ee 
