•Sisehõõrdumine voolamisel •Jõu ülekanne pinna kaudu •Võtab minimaalse energeetilise asendi 4.Vedeliku füüsikalised omadused •Tihedus – ruumalaühiku mass •Erikaal – ruumalaühiku raskusjõud (kaal) •Viskoossus – osakeste liikumise takistus •Kokkusurutavus •Soojuspaisumine 5.Rõhu mõõtühikud ja skaalad •Absoluutne skaala – alglugem p = 0 Pa •Relatiivne skaala – alglugem õhurõhk 6.Rõhu mõõteriistad ja toimimise kirjeldus •Vedelikmanomeetrid •Mehaanilised manomeetrid •Elektrilised manomeetrid 7.Hüdrostaatiline rõhk 8.Rõhk vedeliku raskusjõust 9.Hüdrostaatiline paradoks Kui vedelikusamba kõrgused on võrdsed ning hüdrostaatiline rõhk mõjub võrdsetele pindadele, siis on ka jõud võrdsed. 10.Rõhujõud tasapinnale (valem ja seletus) 11. Vedeliku rõhu poolt pinnale avaldatav jõud Kaks juhtu: •Rõhuga koormatud pinna ulatuses rõhk muutuva suurusega •Kogu pinna ulatuses on rõhk muutumatu suurusega 10.
Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust, - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest. 7.Võrrelge mehaanilisi ja vedelikmanomeetreid nende töötamise põhimõtte seisukohalt. Nendega saavutatava mõõtmistäpsuse võrdlus. Vedelikmanomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel, et vedelikule tekitatud rõhk antakse edasi igas suunas võrdse jõuga. Vedelikmanomeetrid näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seiskohalt. Nad sobivad vaid suhteliselt väikeste rõhkude mõõtmiseks.Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Põhimõttel: mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon. Taoline mõõtmismeetod eeldab mõõtmisvigade, mis on tingitud ülekande deformeeritav element - manomeetri näidik ebatäpsusest, aga ka deformeeritava elemendi "
nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 9) Vedelik ja mehaaniliste manomeetrite töötamise põhimõtteline erinevus. Võrdle neid oma täpsuse ja kasutamis mugavuse järgi. Vedelikmanomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhu omadusel, et vedelikule tekitatud rõhk antakse edasi igas suunas võrdse jõuga. Üldjuhul on vedelikmanomeetri põhiosaks läbipaistvast materjalist toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu. Vedelikmanomeetrid näitavad alati tegelikku rõhku, mis on oluline mõõtmise täpsuse seiskohalt. Nende peamiseks puuduseks on piiratud mõõtepiirkond, sest nad sobivad vaid suhteliselt väikeste rõhkude mõõtmiseks. Mõõdetava rõhu suurust piirab tema tasakaalustamiseks vajaliku vedelikusamba pikkus s.o manomeetritoru pikkus. Mehaaniliste manomeetrite töö põhineb rõhu poolt tekitatud deformatsiooni mõõtmisel. Põhimõttel: mida suurem on rõhk, seda suurem on tema poolt tekitatud deformatsioon
veerev hõõrdumine. Veerelaager koosneb veere teid omavast välis- ja sisevõrust, veerekehadest ning veerekehasid üksteisest eraldavast separaatorist. On kahte sorti: kuullaagrid ja rullaagrid. 25.Olulisemad rõhu mõõteriistad ja mõõtühikud. Olulisemad rõhu mõõteriistad on manomeetrid ja baromeetrid.Manomeeter ehk õhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks.On olemas 3 erinevat manomeetrit: 1.vedelikmanomeetrid 2.vaakum manomeetrid 3.mehaanilised manomeetrid Vedelikmanomeetrite ehk piesomeetrite töö põhineb hüdrostaatilise rõhuomadusel (rõhk mõjub/kandub edasi igas suunas võrdse jõuga). Põhiosaks on läbipaistev toru, milles oleva vedeliku rõhk tasakaalustab mõõdetava vedeliku rõhu. Nad näitavad alati tegelikku rõhku,mis on oluline mõõtmise täpsuse seisukohalt (1mm vedeliku samba kõrgustnäitab rõhku 0,0001bar). On lihtsa ehitusega ja odavad
annaabi.ee 
