Milline on maavärinate mõju? Maavärinaid leiavad aset iga päev, kuid enamik neist on väikesed ja ei põhjusta kahju. Suuremad maavärinad võivad aga põhjustada tõsist hävingut ja nõuda palju elusid järgnevate kahjustuste läbi: Maakoore lõhenemine. Maapinna vibreeriv liikumine ehk kõikumine Üleujutus (tsunami, tammide purunemine) Mitmesugune pöördumatu maapinna purunemine (näiteks pinnase vedeldumine, maalihked). Tulekahjud või ohtlike ainete paiskumine atmosfääri Kuidas mõõdetakse maavärinate tugevust? Seismograafi abil - see registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa-värinaga vabanenud energiahulka Mõõtühikuks on magnituud Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. Viimase aja tugevamad maavärinad 14.10
Liikuvates litosfäärilaamades, ennekõike nende piirilaade ümbruses, kuhjuvad laamade vastastikmõju tulemusena pinged. Teatud hetkel ületab pinge kriitilise piiri, kivimid purunevad ja vabaneb suures koguses pingestumisel salvestunud energiat, mis levib seismiliste lainetena üle kogu maakera laiali. tagajärgi; Looduskatastroofid: 1) Maalihked 2) Laviinid 3) Tsunamid 4) Uputused 5) Pinnase vedeldumine 6) Ulatuslikud tulekahjud 7) Ohtlike ainete paiskumine atmosfääri Mõjud inimestele: 1) Surm 2) Epideemiad 3) Hoonete kokkuvarisemine 4) Sildade, teede jm ehitiste purunemine 6. Richteri ja Mercalli skaalat. Ricteri skaala - ühikuks magnituudid - mõõdetakse seismograafiga maavärina tugevaima tõuke amplituudi Mercalli skaala - ühikuks pallid - mõõdetakse visuaalselt maavärina tekitatud visuaalseid purustusi Õpilane oskab 7
selle taime õietolmu ülekaalu mees ...) Naturaalne kuumutamata mesi seismisel kristalliseerub sõltuvalt meeliigist kuni 6 nädala jooksul (kõige kiiremini 1314° juures). Meekristalli struktuur hakkab lagunema ja mee kvaliteet langema 40° juures. (Ülekuumutatud mesi võib vedelas olekus seista pikka aega.) 60° juures kaotab mesi umbes poole oma bioloogilisest aktiivsusest 4,5 tunni jooksul. Mett saab vajadusel sulatada 40° veega täidetud nõus. Vedeldumine toimub 34 päevaga, kord juba sulatatud mesi kristalliseerub uuesti aeglasemalt. Kreemja mee saamiseks lõhutakse mee kristalliline struktuur mehhaaniliselt segamise teel. Mee koostis: Nektar Õietolm Süsivesikud (glükoos, fruktoos, sahharoos, maltoos)81,3% Valgud 0,40,8% Mikroelemendid (Fe, Cu) Orgaanilised happed (aminohapped, õun ja sidrunhapped) Fermendid e. ensüümid (katalaas, invertaas, diastaas)
hemoglobiin 19. Nimeta erinevaid valgustruktuure, oska neid eristada joonise alusel, too näiteid. primaar, sekundaar, tertsiaar, kvaterneerstruktuur 20. Mis on denaturatsioon, renaturatsioon, too näiteid? denaturatsioon ehk valgustruktuuri muutus -mehaanilisel teel -temperatuuri tõstmisel -keemilisel teel -kiirguse toimel renaturatsioon ehk kõrgemat järku struktuurid taastuvad NT:juuste struktuuri taastumine pärast lokitamist või sirgendamist, munavalge vedeldumine pärast vahustamist 21. Valkude ülesanded organismis? lagundavad aineid, transpordib hapnikku, osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis, annavad välissignaale edasi, on varuaineks, kaitsevad (antikehad), 22. Mis on nukleiinhapped? need onbio polümeerid mille monomeerideks onnukleotiidid 23. DNA molekuli ehitus? DNA molekuli ülesanded organismis? kaksikspiraal. selle ülessanded on kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarkudedele 24
sete LAKK (150....300*C) Filtritesse, karteri tuulutuse voolikutesse, klapikambri kaanele (sisse poole) tekib mudataoline pehme sade, mida nimetatakse SLAMM (50...150*C) Miks tekib slamm ? Halb karteri tuulutus Halb mootoriõli kvaliteet Halb kütuse kvaliteet Mootor töötab pidevalt rasketes tingimustes Pikad õlivahetus perioodid Õlitussüsteemi vead Õli rõhu langus põhjused on : madal õlitase karteris, õli vedeldumine, õli lekkimine, õlipumba detailide kulumine, väntvõlli ja nukkvõlli laagrite kulumine Miks alaneb õli tase karteris ? Õli ära põlemise tagajärjel. Välja imbumise tõttu väntvõlli otsa tihenditest Õlirõhu tõusu põhjuseks võib olla reduktsiooniklapi kinni jäämine Õlitussüsteemi vead Miks võtab mootor õli ? Mootori kolvi õlirõngad on kulunud nad ei juhi enam piisavalt üleliigset õli tagasi karterisse mootor hakkab õli põletama,
Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahlest agregaatolekust vedalasse- sulamine. Kui aine läheb vedelast olekust tahkesse- tahkestumine e. kristalliseerumine. Kui aine läheb vedelast olekust gaasilisse- aurustumine. Kui aine läheb gaasilisest olekus vedelasse- kondenseerumine e. vedeldumine. Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril- sulamistemperatuuril. Aine sulamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga valem: Qs= m (m- keha mass, - sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril.) Sulamisel kristallvõre laguneb,
kehatemperatuur 35 C°-ni. II Tokseemia periood. Tekivad kesknärvisüsteemi funktsionaalsed kahjustused. Kestab 3-5 või kuni 15 päeva. Toksilised ainevahetuse ja kudede laguproduktid põhjustavad: kehatemperatuuri järsku tõusu, leukotsüütide arvu tõusu, hemoglobiini hulk langeb, erütrotsüütide arv langeb, kahjustuvad kapillaaride membraanid, südamelihas ja parenhümatoossed elundid, hüdreemia ehk vere vedeldumine, hüpoproteneemia ja aneemia tekivad ödeemi resorbeerumise tõttu. Samal ajal tekib proteinuuria, mikrohematuuria, silinduuria. Kliinilised sümptoomid: haiged on apaatsed, mõnikord hallutsinatsioonide tõttu rahutud, nahk on kuiv, sõrmed ja varbad jahedad, huuled hallid, hingamine ja pulss on kiire. III Septikotokseemiline periood Algab 5-6 päevast ja kestab 2 nädalad kuni 2 kuud. Esinevad:
Kuigi põhineb veel, võib seda katta nii lahusti kui ka veepõhise värviga. 3. Pinnavärvid – pealmine värvikiht loob sileda, värvilise, poolmati või läikiva pinna. Lahustipõhised värvid – enamik loob läikiva või poolläikiva pinna, puutekuiv kahe tunniga, täiesti kuiv järgmine päev. Sise- ja välisvärvidel tehakse harva vahet, kuid üldjuhul peetakse läikivaid ilmastikukindlamaks. Mittetilkuvat tiksotroopset (aine vedeldumine mehaanilisel mõjutusel, nt segamisel) värvi ei tohi segada välja arvatud kui on kaua seisnud, siis tuleb oodata kuna see uuesti geeliks muutub. Ühekihiline värv – lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti. Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks. Tõhusa pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult. Akrüülvärvid – sarnanevad akrüüllakkidega, läikivad ja poolmatid aga; jäävad alla lahustipõhistele värvidele
Pealisvete (merede, järvede, jõgede, veehoidlate) mõju, mäetike jõed, põhja ja arteesia veed, tuul, temperatuur, murenemine (füüsiline, keemiline, mehaaniline, biologiline), sisepingete areng maakoores, maa sisejõud, inimtegevuse mõju. Nähtused mis kuuluvad geotehnika valdkonda on järgmised. Kallaste erosioon (meri, järv, veehoidla), jõe kallaste kujunemine, nõlvade uhtumine ja uhteorud, rusu mudavoolud ja laviinid, soostumine, äkkvajamine, karst, pinnaste vedeldumine vesiliiv, sufusioon, maalihked, varingud, igikelts, jääkatted, külmamuhud, termokarst, jääpolügonid, pundumine kuivamine, seismilised nähtused (maavärinad, vulkaanid), mäetööd maa-alused, lahtised, maapinna vajumine (vesi, nafta, gaas), üleujutused, pinnase sooldumine ja soolade väljakanne. Pinnase osakesed tekivad üldjuhul aluspõhja kivimite füüsilise või keemilise murenemise teel. Aluspõhja
annaabi.ee 
