Temperatuuri tõustes metallide eritakistus või väheneb soojusvõnkumise tagajärjel e korda. suureneb Esineb peamiselt polaarsetes vedelikes ja gaasides Variant 2 ning ka orgaanilistes tahketes dielektrikutes. 1. Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism. 2. Dielektrikukadude kaonurga tangensi Vedeldielektrikute läbilöök sõltub suuresti lisandite konsentratsioonist selles. Eristatakse definitsioon ja vektordiagramm. sillakeste, puhta elektrilise läbilöögi ja soojusliku Dielektrikukadude kaonurga tangens on võrdne:
4. Millised materjalid on pehmemagnetmaterjalid? 5. Millises vahemikus asub dielektrikute mahueritakistus? 6. Dielektrikute elektrijuhtivuse mõiste; elektrijuhtivuse seos laengukandjate kontsentratsiooni ja liikuvusega. 7. Mis on aatomite elektronegatiivsus? 8. Materjalide liigitus magnetiliste omaduste põhjal. 9. Kuidas sõltub metallide eritakistus temperatuurist? Variant 2 1. Vedeldielektrikute läbilöögimehhanism. 2. Kovalentne side. 3. Dielektrikute polarisatsioon, polarisatsiooni liigid. 4. Milliseid materjale loetakse magnetkõvamaterjalideks? 5. Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver? 6. Magnetmomendi definitsioon. 7. Kadudega ioonpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed. 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. 9. Dielektriku aseskeem ja dielektrikukadude arvutamine. Variant 3 1
Elegaasi probleemiks on juba 600 kPa rõhu all veeldumine, ent seda leevendab elegaasi segamine lämmastikuga. Enimkasutatavad vedelikud on naftast valmistatud isoleerõlid, millest enimlevinud on trafoõlid. Need on jõutrafode õlibarjäärisolatsiooni peamine koostisosa ja täidavad ka jahutava keskkonna ülesannet. Trafoõli kasutatakse ka poorsete isoleeride immutamiseks ja elektrikaare kustutamiseks õlilülitites. Trafoõli omaduste näitajatel on suured vahemikud, kuna vedeldielektrikute omadused sõltuvad rohkelt neis olevatest lisanditest. Trafoõli puuduseks on tule- ja plahvatusohtlikkus. Kondensaatori- ja kaabliõlid on trafoõlist paremini puhastatud, seega nende põhiomadused on paremad. Kondensaatoriõli kasutatakse kondensaatoripaberi immutamiseks, et isolatsiooni elektrilsit tugevust ja dielektrilist läbitavust suurendada. Kaabliõli kasutati kaablipaberi immutamiseks ja õlikaablite täiteks. Paberõliisolatsiooniga kaablid pole enam nii populaarsed.
– 500 ioonipaari/cm3. Sõltuva elektrijuhtivuse piirkonnas sõltub voolutugevus rakendatud pingest Pingevahemikus Uk kuni Ukr viiakse kõik välisionisaatorite mõjul tekkinud vabad laengukandjad elektroodidele ja vool ei saa kasvada. Pingel Ukr algab gaasis põrkeionisatsioon ja vool kasvab läbilöögini. Nõrkades elektriväljades on gaas praktiliselt ideaalne dielektrik 3.7.3. Vedeldielektrikute elektrijuhtivus Vedeldielektrikute elektrijuhtivus seostub otseselt molekulide ehitusega. Laengukandjateks on vedelikes ioonid ja molioonid. Mittepolaarse vedeliku molekulid tavaliselt ei dissotseeru ja elektrijuhtivuse määravad lisandid (nt vesi), mis dissotseeruvad positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Polaarsete vedelike elektrijuhtivuses osalevad lisandid, kui ka vedeliku oma dissotseerunud molekulid. Lisandite dissotseerumine on intensiivsem vedeliku polaarsuse kasvul
Radioaktiivne kiirgus. Põhiline mis määrab gaaside kasutamist dielektrikuna on nende elektrilised parameetrid: Eritakistus -roo (*cm); Dielektriline läbitavus -eeta; Elektriline läbilöök Elä (kV/m); tan voolukadu 30. Nimetage vedeldielektriliste materjalide liigid, kasutusalad ja vajalikud omadused? Vedeldielektrikuid kasutatakse elektrotehnilistes seadmetes isolaator kui ka jahutusmaterjalina näiteks transformaatorides. Vedeldielektrikute liigid: nafta ümbertöötlemisel saadutd isoleer õlid; sünteetilised õlid; sünteetilised räni orgaanilised susbensioonid (räniorgaanilised taluvad kõrget temperatuuri) Looduslike nafta õlisi kasutatakse: trafodes, võimsuslülitides, kondensaatorides ja kaablides olenevalt nende viskossusest. Tähtsamad õlide omadused peavad olema: Suur elektriline tugevus KV; Suure eritakistusega (Mahu); Võimalikult väike voolu kadu; Kõike eleltrilised
tundub olevat rasvase pinnaga. Kuulub C-klassi soojuskindluse 250° C ja külmakindluse järgi -260° C. Üle 327° C muutub amorfseks. 415° C juures laguneb ja eraldub mürgine gaas fluor. Mittepolaarne dielektrik, mistõttu on tema omadused stabiilsed laial sagedusel. Raadiotehniline materjal, mida kasutatakse termostabiilsetes kondensaatorites, mähistraatide ja montaazijuhtmete soojuskindla painduva isolatsioonina 4.6 Vedeldielektrikud Vedeldielektrikute ülesanne on lisaks isoleerimisele ka seadmete voolujuhtivate osade jahutamine. Vedeldielektrikuid kasutatakse ka poorsete tahkete ainete immutamiseks. Tavaliselt toimub immutamine vaakumis, mis garanteerib, et pooridesse ja tühemikesse ei jää õhku. Immutamine tõstab isoleermaterjali elektrilist tugevust märgatavalt. Vajaduse korral on vedeldielektriku ülesandeks ka elektrikaare kustutamise hõlbustamine.
10 ...10 m . Vedelike juhtivus on gaaside omast suurem. Nende juhtivus sõltub molekuli ehitusest ja lisan- ditest. Neutraalsetes vedelike juhtivuses mängivad olulist rolli lisandite ioonid. Polaarsetel vedelikel lisanduvad veel vedeliku enda molekulide lagunemi- sel tekkivad ioonid (dissotsiatsioon). Temperatuuri tõustes vedelike juhtivus suureneb, kuna viskoos- suse vähenemise tõttu suureneb ioonide liikuvus. Isoleermaterjalidena praktikas kasutatavate neutraalsete vedeldielektrikute eritakistus on tava- 10 13 liselt vahemikus 10 ...10 m, polaarsetel 8 10 10 ...10 m. Tahkedielektriku mahujuhtivus on, sarnaselt vedelikega, põhjustatud lisandite ja ka dielektriku enda vabade ioonide liikumisest. Isoleermaterjali- dena kasutatavate neutraalsete tahkete dielektrikute 13 16 eritakistus on tavaliselt vahemikus 10 ...10 m, Sele 3.3. Ideaalse kondensaatori ja -takistiga