terminalini variandis ega tavaliselt ka mitte rahvusvahelises sides. ISDN ja Analoogmodemite võrdlus ISDN: OLEMUS JA AJALUGU Digitaalse telefonisüsteemi ajalugu ulatub ise palju kaugemale. Kõigepealt toimus üleminek analoogjaamadelt digitaaljaamadele. Digitaaljaam kujutab endast süsteemi, kus telefonist tulev analoogsignaal muundatakse jaamas digitaalseks ja sealt edasi kantakse kõne juba digitaalkujul. Selline tegevus võimaldab muuhulgas reaalajas veaparandust ja tagab üsna hea kõnekvaliteedi. Et telefoniliinid on maailmas üld tunnustatud nähtus, siis hakati neid juba ammustel aegadel ka andmeside tarvis rakendama. Mõeldi välja modemid, mis konverteerivad arvutist tuleva digitaalse signaali telefoniliiidele sobivaks analoogseks ja vastupidi. Nüüdsel ajal, kus telefonijaamad suures osas digitaalsed, toimub modemside seansi ajal pidev muundamine: modemiga konverteeritakse saatja arvuti digitaalne
Paarsuskontrolliga mälude puhul hoitakse iga kaheksa biti (1 bait) kohta meeles veel ka paarsusbitti (kas 0 ja 1 oli kirjutatud andmetes paarisarv korda või mitte). Leiab mälust ühebitilisi vigu (kui on kaks viga järjest, siis ei pruugi viga avastada) ja vigu parandada ei suuda (puudub võimalus kindlaks teha kus viga oli). Lisalugemist: wikipedia.org ECC (Error detection and correction) Märksa keerulisem veakontroll, avastab ka mitmebitilisi vigu ja võimaldab kohaldada ka veaparandust lihtsamatel juhtudel. Kasutusel peamiselt serverimäludes, vajab vastavat tuge emaplaadi poolt. Lisalugemist: wikipedia.org Mälupuhvrid Mälupuhvritega seoses tuleks selgitada paari mõistet: FIFO (First In, First Out) FIFO pöördusviisi kasutav mälu on mälupuhver kus esimesena kirjutatud info liigub esimesena ka mälust välja. Selline mälupuhver on vajalik kui kusagilt tulevat infot võib olla vaja vahepeal säilitada põhjusel, et seda pole koheselt võimalik info saajale edastada.
C/I Carrier/Interferer kandja segaja võimsuste suhe, TCH BCCH iseloomustab kanali häiretaset. 10kb/ s Mida halvem on häiretase, seda rohkem veaparandust tuleb infole 0 0.1 0.9 Sagedus lisade ja seega seda aeglasem on kanal. Ch_util
saatnud voimalikult kinnitust ACK piisavalt kiiresti ,ehk selleks on kiiresti (et oleks voimalikult reaalajas) ja et kulunud liiga uhendus oleks kaua aega ,seega tuleb kaader saata uuesti. kogu kone jooksul voimalikult stabiilne. Samamoodi kui laheb kaader kaduma ja saab labi Sellise uhenduse puhul ei ole motet kasutada timeout ja pole veaparandust. tulnud vastuvotja poolelt kinnitust siis saadetakse Naiteks kui sa raagid telefoniga ning oletame ,et kaader mingi pakett uuesti. laheb vahelt kaduma ,siis vaevalt sa tahad mone Neil pohjustel ongi ACK oluline ,et andmed ei sekundi parast laheks kaduma. kuulda seda kaduma lainud paketti ,kuna see
firma Microcom Systems poolt ja mida kasutatakse paljudes modemites. * V.42 - ITU-T standard, mis kirjeldab LAP-M veaparandusprotokolli. Et tagada ühilduvust MNP protokolle kasutavate modemitega, siis kirjeldab standard ka alternatiivse veaparandusprotokolli, mis on sarnane MNP klassides 2 kuni 4 kirjeldatuga. Seega on V.42 modem võimeline töötama nii V.42 kui ka MNP modemitega. Enamus uuemaid modemeid vastab sellele standardile. Esimestel 300 ja 1200 boodistel modemitel veaparandust ei olnud. Enamikel 2400 boodistel oli see juba olemas, kõigi kiiremate (>9600) modemite puhul on veaparandus lausa kohustuslik, sest nii suure kiirusega andmeid edastades, juhtub vigu väga sageli. Modulatsioon Selleks et digitaalsignaale üle kanda analoogtelefonivõrgu suhteliselt kitsas sagedusribas (300-3400 Hz), tuleb nad muundada (moduleerida) kujule, mis vastab selle ülekanderiba parameeritele. Definitsioon: modulatsioon on protsess ühe signaali (kahendsignaali) mõjutamiseks
kaduma). - veakontroll – toimub vigade tuvastamine (näit. kontrollsumma abil) ja vastavalt olukorrale kas edastatakse signaali saatjale teade, et ta saatmist kordaks, või heidetakse pakett lihtsalt kõrvale. 23 - veaparandus – vastuvõtja tuvastab ja parandab bitivead ilma andmete uuesti saatmiseta, kui see on võimalik. Mõnedes protokollides (näiteks ATM) kasutatakse kanalikihis veaparandust ainult paketi päise, mitte aga terve paketi jaoks. 41. Vigade avastamine ja parandamine, CRC Vigade avastamiseks ja parandamiseks lisatakse edastatavale koodile mingi lisainformatsioon. Kõige lihtsam veaavastus toimub paarusbiti abil (näitab, kas andmetes olev ühtede arv on paaris või paaritu). Paarsusbiti abil on võimalik tuvastada ühekordseid vigu (kui kaks bitti on valed, siis paarsusbitt viga ei näita) ning vigade parandamiseks paarsusbitt piisavalt informatsiooni ei anna.
annaabi.ee 
