pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii
pannakse paketiga kaasa. Seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi
on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Võimalikud meetod veel: kahesuunaline paarsuskontroll, mis on mõnesmõttes ka vigu parandav kood. CRC (Cyclic Redundancy Check, tsükliline liiasuse kontroll) - Kõige levinum veaavastustehnoloogia. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja CRC on 10110, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi pikemad
pannakse paketiga kaasa; seejärel arvutab paketi vastuvõtja uuesti sama koodi välja ja kui see erineb saadud kontrollsummast, on pakett vigane. Kontrollsumma eelis on see, et korraliku algoritmi ja piisavalt pika kontrollsuma puhul on väga raske (peaaegu võimatu) teha kahte erinevat paketti, millel oleks sama kontrollsumma. Seega võib üsna kindlalt väita, et kui kontrollsummad klapivad, on pakett korrektne. Kõige levinum veaavastustehnoloogia on CRC – Cyclic Redundancy Check. CRC arvutamisel kasutatakse 16- või 32-bitist polünoomi (generaator), mida teavad nii saatja kui vastuvõtja (see polünoom on standardiga määratud). Saatja poolel tekitatakse selline CRC kood, et kui vastuvõtja jagab andmebitid koos neile järgnevate CRC bittidega (CRC bitid lisatakse andmebittide järele noorimateks bittideks. Näiteks kui andmed on 110011 ja crc on 101, siis jagatavaks tuleb 11001110110. Tegelikkuses on nii andmed kui CRC muidugi
annaabi.ee 
