Isa Goriot fotoromaan Kõrgema seltskonna mõju & manipuleerimine KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Ma ei süüdista rikkaid, et kiita lihtrahvast: inimene on ikka seesama, olgu ta üleval, all või keskel." Härra Vautrin KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Võrgutada naine, et ennast ühiskonnaredelil teatud pulgale upitada." Härra Vautrin KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Vautrinil on õigus, rikkus ongi voorus!" Eugene de Rastignac KÕRGEMA SELTSKONNA MÕJU ,,Mina jälle ei armasta poolikuid rõõme, tahan teatrisse sõita omas tõllas, istuda omas loozis ja ka tagasi tulla igati seisusekohaselt. Kõik või mitte midagi see on minu deviis. ,, MANIPULEERIMINE ,,Oh, isa, kas me katastroofi hetkel oleme siis oma tunnete peremehed?" Delphine de Nucingen MANIPULEERIMINE ,,Isad peaksid meie eest mõtlema." Delphine de Nucingen MANIPULEERIMINE
tal hästi läheks. Isa Goriot armastas väga oma tütreid, kuid see armastus oli pime. Tütred suhtlesid isaga vaid raha pärast ja nüüd kui seda isal enam ei olnud, ei tahtnud nad temaga üldse enam suhelda. Üleüldse Restaud mõistis, et raha mängib elus väga suurt rolli. Kõik keerles materiaalsuse ümber ja inimeste peamine prioriteet oligi raha. Vautrinil oli Eugenega salaplaan. Loomulikult selleks, et ise kergelt rikastuda. Vautrini põhitõed ja arusaamad elust olid sarnased Beausent omaga. Ta ütles, et ausus ei maksa midagi. Kui olla keegi teine,siis juba uhkelt ja rikkalt. Ta tahtis, et Rastignac võrgutaks ära rikka isa poolt hüljatud preili Victorine'i. Vautrinil oli tutvusi, ta oleks lasknud mõrvata Victorine'i venna ja nii oleks kogu raha neiule pärandatud. Tehtud töö eest oleks Vautrin osa endale nõudnud
Üks Vautrini iseloomustavamaid jooni oli maksta noobilt 15 franki kuus gloria ehk kohvi või tee suhkru põletatud konjaki või viinaga eest, mida ta järelroaks rüüpas. Vautrin kutsus pansionaadi omanikku Vauquenit mammiks., vahel ta võttis teda kallistades vastu. Kõik tundsid tegelikult kõigi vastu umbusuga segatud ükskõiksust. Vautrini suhted teistega olid nagu tuim masinavärk, justnimelt ka pansionaadi elanikega. Vautrinil käis tihti külas 2 meest ja teised ütlesid sellepeale, et on ikka va mees küll. Vautrin oli teiste pansionaadi elanikega väga otsekohene. Tal olid veidrad tõekspidamised, need olid alati teistest totaalselt erinevad. Vautrin uimastati lõpus ning ta saadi kätte ja viidi vangi.
5. Kuidas õnnestus Rastignacilil hankida raha (rätsepalt ei loe välja seda sõna) frakkide ja tänavaülikonna tellimiseks? 6. Miks läks Rastignac mängupõrgusse ning millin oli ta mänguõnn? 7. Mille ostis Goriot Rastigncile ja kuidas olid seejuures mängus ta enda huvid? 8. Mis põhjustel ei tulnud tütred isa surivoodile, kuigi Rastignac läks lõpuks neid ise kutsuma? 9. Milline plaan oli Vautrinil Rastigncagiga? Kas see õnnestus? 10. Lisaks peategelasele on teoses veel mitu väiksema kaliibriga tegelast. Kes neist oli sulle lugedes kõige ebameeldivam? Põhjenda miks. 11. Kirjuta umbes 100-sõnaline arvamus teosest. Lisa: 1-10 igaühe eest saab 2 punkti! 20 punkti on max. 11. Küsimust hindamisel õpetaja ei arvestanud. Samuti nagu näha, siis ise pole ma teost lugenud nimed valesti kirjutatud...
pansionäridele. Kuid talle maksti koguaeg kiiruga tagasi kuna tema läbitungivat pilku kartsid kõik . Ta elab täielkult oma mõttemaailmas. Rastignacile on ta alguses vastumeelne, kuid pärast saab ta aru, et Vautrin tahab talle ainult head. Vautrin käitub küll inimestega ebaviisakalt ja sõjakalt, aga ta näeb kohe, et Rastignacis on midagi erilist. Niisiis jagab ta oma tarkusi ja õpetusi noorele õpilasele igasuguste vihjete kaudu. Vautrinil on kombeks väljuda peale einet, ilmuda tagasi lõunasöögi ajaks , kaduda kogu õhtuks ning tagsi tulla kekskööl võtmega mille on pansioni omanik talle usaldanud . Preili Michonneau ja Poiret saavad teada, kes Vautrin tegelikult on ning politseinik palun preililt teenet, et arreteerida sunnitöölt pagenud vang, kus teda tuntakse Surmanarritaja nime all. Vautrin pakub kõigile veini ning toimub suur joomapidu Eugene saab Delphinelt kirja, kus ta seletab, et ootas teda kaua
mehele. Sellest tulenes ka nende rahaline majanduslik seis. (see ei pruugi täiesti õige olla) 8. Bianchon oli medtudeng ja Rastignaci sõber. 9. 10. Rastignac oli pariisi tulnud, et juurat õppida 11. .Vautrin soovitas Rastignacil abielluda Victorien'iga, sest ta venna surma korral oleks ta kogu oma isa varanduse pärinud ja ühtlasi oleks saanud sellest oma osa ka Rastignac. Vautrinil olid omad kasud mängus. Ta lootis, et Rastignac annab talle piisavalt raha, et ta saaks uut elu alustada. 12. 13. Kümne Tuhande Ühing kujutas endas pättide ja petturite bandet, kes alla 10 000 frangi ei võtnud ühtegi tööotsa vastu. 14. (täpselt ei ole kindel) Vaquer kaotas enamus oma pansionäridest, kuna seal asusid ka Poiret' ja see m tähega mutt, kes reetsid Vautrin' politseile
Lk 157 Lk 165 Eugene, kes vajub ära, liigse alkoholi tagajärjel magab Victorine'i õlal. Lk 165 Lk 169 Salapolitsei juht loodab, et Collin (Vautrin) vahistamisel vastu hakkab, et nad saaksid Lk 169 ta tappa. Lk 170 Preili Michonneau (töötab koos salapolitseiga, nuhk) kallab vedeliku Vautrini Lk 170 hõbepeekrisse. Lk 171 Pr de Nucingen saadab Eugene'ile kirja. Tuleb teade, et Victorine'i vend on Lk 171 kahevõitlusel surma saanud. Lk 173 Vautrin/Collin kukub kokku. Lk 173 Lk 174 Vautrinil on fataalsed tähed, ta on kindlalt Collin. Lk 174 Lk 179 Collin annab alla rahumeelselt. Lk 179 Lk 183 Pansionärid ähvardavad kõik lahkuda kui Michonneau seal edasi elab. Lk 183 Lk 185 Victorine'i isa võtab Victorine'i ja pr Couture'I enda juurde elama. Lk 185 Lk 190 Isa Goriot `laenab' Eugene'ile raha, et ta ei tunneks nagu ta elaks pr de Nucigen'i Lk 190 armust. Lk 194 Pr Vauquer'i pansion on peaaegu tühi. Lk 194
muutunud kapitalistlikuks. Tema põhiprobleemiks, nagu paljudel tolleaegses ühiskonnas, oli raha, au ja kuulsus, mida ta saavutada üritas ning ta tegutsemise motiiviks oligi auahnus. Lisaks peategelastele oli teoses ka palju kõrvaltegelasi: proua Vauquer, kelle pansionis tegevus toimub, Vautrin, kes oli põgenenud sunnitöövanglast, Victorine Taillefer, kes oli nooruke neiu, kelle ta isa oli hüljanud, eelistades neiule ta venda. Vautrinil tekkis plaan panna Victorine Rastignacile mehele suure kaasavaraga. Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac
Ei Anastasie ega Delphine ei kannatanud kunagi puudust. Eugene'i tundis kaasa sellele mehele, kes oli nii kiindunud tütardesse ja oli nende nimel nõus vaesuma. Eugene'i tundis et peab seda meest aitama nii kuidas suudab. Rastignacil oli sümpaatsus tema vastu ning see näitas Eugene'i heast küljest.Rastignac ütles: ,,Isa Goriot on ülev". Eugene kohtus Delphine de Nucingeniga, Goriot'i noorema tütrega ning nad hakkavad hästi läbi saama.Samal ajal Vautrinil oli plaan kuidas rikastuda ja selleks tahtis ta ära kasutada Rastignaci ja Victorine'i. Eugene eiras Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kuna selle taga oli ainult Vautrini soov rikastuda ning tappa inimene. Hr Goriot hakkas Eugene'i suhtuma kui oma poega. Teose lõpus, kui Delphine pidas tähtsamaks balli, kui oma haige isa juurde minekut, avastas Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Kuid vaatamata südametule kõrgseltskonnale tahtis ta täita Gorioti'i
omakasupüüdmatu isa Goriot, kelle kogu elu koondub andmisesse; teisalt küüniline ,,papa Vautrin", kes jutlustab tahtest kui ainsast ellujäämisvahendist. Kord usub Rastignac Goriofga tekkinud lähedushetke ajel, et jääb ,,ausaks inimeseks kogu eluajaks", sest südametunnistuse järgimine ,,pakub palju lõbu", kord, kiirustades proua de Restaud' ja proua de Beauseanf i säravast maailmast pansioni lõunat sööma, avastab ta, et ,,Vautrinil on õigus, rikkus on voorus". Goriot' kirglik eneseohverdus paneb teda mitmel korral leidma, et ,,isa Goriot on ülev". Samas tungib ka imetlus Vautrini vastu esile Goriot' agoonia ajal Rastignacile osaks saanud pettumuste mõjul: ,,,,Siin sooritatakse vaid väikesi roimi!" ütles ta enesele. ,,Vautrin oli suurem."" Rastignac, kes ,,Isa Goriof s" alles areneb - poisikesest meheks ning kõrvalisest tegelasest romaani kangelaseks -, on niikuinii kogu aeg kellegi mõju all. Ta on emot-
4. Mis oli Balzac' hiigelteose pealkiri? 5. Mitmest osast koosnes see suurteos? 6. Kuidas jagunes ,,Inimlik komöödia"? 7. Mis seob ,,Inimliku komöödia" ühtseks tervikuks? 8. Mis pealkirja kandis Balzac'i kuulsamaid romaane? 9. Milline tähtsus on ajal ja kohal selles teoses? 10. Mida taotleb ta detailide kirjeldamisega? 11. Iseloomusta teose nimitegelast! 12. Iseloomusta Rastignac'i! 13. Milline oluline roll on teoses Vautrinil? Vastused: 1. Ta sündis KeskPrantsusmaal, juhtis oma isa sõja varustusvalitsust, ta lisas omavoliliselt aadlipartikli de, ta meenutas nii välimuselt kui ka hingelaadilt tursket ja visa talupoega, tema vanaisa oli lihtne talupoeg, Napoleoni valitsemisaja lõpul oli ta linnapea abiks. Balzac´i välimus oli vastuolus tolleaegse moejoonega ning oma välimuselt meenutas ta koolipoissi, kes oli suvega riietest välja kasvand
annaabi.ee 
