Katses osales kaheksa holsteini tõugu lehma 4x4 ladina ruudu põhimõttel, kahe duplikaadiga. Üks katseperiood kestis kokku 21 päeva, millest 14 päeva moodustas kohanemisperiood ja 7 päeva põhiperiood. Katse ajal olid loomad individuaalsetes lahtrites ning lehmi söödeti täisratsioonilise segasöödaga kaks korda päevas. Söödaratsioonis asendati osa odrajahu toorglütserooliga. Põhiperioodi ajal määrati lehmadel söömused, mõõdeti piima kogused ja võeti söödaproovid. Vatsavedelik koguti fistuleeritud lehmadelt põhiperioodi kahel viimasel päeval ning sellest määrati pH ja lenduvate rasvhapete kontsentratsioon. Katse tulemusena võib öelda, et odrajahu asendamine toorglütserooliga täisratsioonilises segasöödas suurendas kuivaine söömust ning selle põhjuseks võib olla asjaolu, et glütserool aitab vältida ratsioonikomponentide eraldumist täisratsioonilisest segasöödast. Toorglütserool
aga ka vitamiinid ja vesi. 24. Veise liitmagu millisesse liitmao ossa jõub toit esmalt ja mis seal toimub? Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees ja pärismaost ehk libedikust. Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast. Esmalt satub süljega segunenud sööt vatsa. Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine ensüümide toimel. Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt. Mälutud söödamass suunatakse kiidekasse. Kiidekas sööt peenestatakse täiendavalt kiidekalehtede vastastikuse hõõrdumisega. Samuti toimub selles teatava osa lenduvate rasvhapete imendumine. Kiidekast liigub söödamass libedikku, kus algab pärisseede. 25. Veiste söötade liigitamise põhimõtted Üldisemalt jaotatakse söödad rühmadesse toitefaktorite kontsentratsiooni ja kiudaine sisalduse järgi.
suhtes on väike. Vatsa normaalne mikrofloora muutub proteiinirikka ratsiooni söötmisel, mis sisaldab tavaliselt ka rpohkelt mittevalgulist lämmastikku, eriti kergestiseeduvate süsivesikute vähesuse korral. Ülekaalu saavad koli- ja roisubakterid. Ohtlik on ka saastunud sööt, valgurikkale silole karbamiidi lisamine, karjatamise algus proteiinirikka haljassöödaga. Vatsavedeliku pH tõuseb > 7.5. Enamik vatsavedeliku infusooridest on surnud. Vatsavedelik on hallikaspruuni värvusega, roisulise lõhnaga. Esiplaanil on seedehäired, kõhulahtisus. RESPIRATOORNE ALKALOOS Tekkepõhjused alveolaarventilatsiooni tõus e. hüperventilatsioon, mille põhjuseks võib olla aktiivne hüperventilatsioon (liikvori atsidoos, hüpokseemia, valu) või passiivne hüperventilatsioon (kopsude juhitv hingamine). Esmane häire pH > 7,40; PCO2 < 35 mmHg; HCO3 - normis. Sekundaarne renaalne kompensatsioon H+ ekskretsiooni ja HCO3 - tagasiresorbtsiooni langus neerudes
· Näiteks karjamaal söödav rohi lõigatakse katki lehma alalõualuu lõikehammastega (ülalõuas lõikehambad puuduvad) ning neelatakse suutäite kaupa. · Suus seguneb sööt rikkalikult süljega. · Esmalt satub allaneelatud, süljega segunenud kuid peaaegu närimata sööt vatsa · Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine mikrofloora ja fauna ensüümide toimel. · Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. · Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt. · Nimetatud fraktsioonide segamiseks tõmbuvad vatsaseinad regulaarsete (paariminutiliste) vahemike järel laineliselt kokku. · Söömisperioodide vaheajal veis mäletseb. · See on puhkeseisund, mil vatsasisu surutakse osade kaupa suhu tagasi. Selle käigus satub suhu ka võrkmikus olev söödamass. · Mäletsemisel mälutakse sööt täiendavalt läbi, segatakse rohke süljega ja neelatakse uuesti alla.
annaabi.ee 
