Vatsas summaarselt: Bakteriaalse valgu süntees + lenduvad rasvhapped + ammoniaak Bakterid ja vatsas seedumata valk lagundatakse libedikus ja peensooles seedeensüümide toimel. Ammoniaak Vereringe Maks karbamiid Vereringe sülg Vats vats 28. Lipiidide lõhustamine vatsas. Triglütseriidid glütserool + rasvhapped Propioonhape 29. Vatsasisu kihistumine. Vatsa motoorika. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Vatsa pH on 5,8-7,0, madalam vahetult pärast söömist ja kõrgem söögivaheaegadel. 30. Mäletsemise mehhanism ja tähtsus. toidu teistkordne suhusaatmine eesmaost peenestatakse toit põhjalikumalt, soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu, segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisaldise happesust Toit imetakse söögitoru kaudu suhu mälumine kestab 0.5-1 min
Jämesooles imenduvad lõplikult seedeprotsessides lõhustatud süsivesikud, aga ka vitamiinid ja vesi. 24. Veise liitmagu millisesse liitmao ossa jõub toit esmalt ja mis seal toimub? Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees ja pärismaost ehk libedikust. Allaneelatuna jõuab sööt eesmakku, mis koosneb vatsast, võrkmikust ja kiidekast. Esmalt satub süljega segunenud sööt vatsa. Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine ensüümide toimel. Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt. Mälutud söödamass suunatakse kiidekasse. Kiidekas sööt peenestatakse täiendavalt kiidekalehtede vastastikuse hõõrdumisega. Samuti toimub selles teatava osa lenduvate rasvhapete imendumine. Kiidekast liigub söödamass libedikku, kus algab pärisseede. 25. Veiste söötade liigitamise põhimõtted
Lipiidid, mis saadakse rohust ja taimeseemnetest on laia pindadega ning hüdrolüüsuvad kiiresti mikroobsete ensüümide poolt. Peale hüdrolüüsi, glütserooli ja galaktoosi osakesed kääritatakse lenduvateks rasvhapeteks ja vabanenud polüküllastamata rasvhapped seejärel hüdrogeenitakse monoküllastamata ja küllastunud rasvhapeteks. Oleiinhapet ja linoolhapet on suurtes kogustes heintaimedes, mis muundatakse steariinhappeks, mida on kokku väga vähe. 29. Vatsasisu kihistumine. Vatsa motoorika. Vatsa pH on 5,8- 7,0; madalam vahetult pärast söötmist ja kõrgem söögivaheaegadel. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Kõige ülemine vatsa kiht koosneb gaasidest, mis tuleb käärimisest, eriti süsivesikute käärimisest. Gaas koosneb CO 2 ja CH4, H2S, H2, N2 ja O2. Vatsa kokkutõmbed segavad kääritatud massi ning see aitab gaasidel ülesse tõusta. Järgmine kiht on taimekiud, mis ulbivad/ujuvad vedelikust kihtide peal
· ja libedik ~7-8% mao üldmahust. · Lehm ei mälu toitu söömise käigus. · Näiteks karjamaal söödav rohi lõigatakse katki lehma alalõualuu lõikehammastega (ülalõuas lõikehambad puuduvad) ning neelatakse suutäite kaupa. · Suus seguneb sööt rikkalikult süljega. · Esmalt satub allaneelatud, süljega segunenud kuid peaaegu närimata sööt vatsa · Vatsas toimub sööda esialgne ümbertöötamine mikrofloora ja fauna ensüümide toimel. · Vatsasisu jaguneb kaheks põhifraktsiooniks. · Alaossa jääb vatsavedelik, selle pinnal ujub kergem tahke sööt. · Nimetatud fraktsioonide segamiseks tõmbuvad vatsaseinad regulaarsete (paariminutiliste) vahemike järel laineliselt kokku. · Söömisperioodide vaheajal veis mäletseb. · See on puhkeseisund, mil vatsasisu surutakse osade kaupa suhu tagasi. Selle käigus satub suhu ka võrkmikus olev söödamass.
annaabi.ee 
