Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"vatsamikroobid" - 4 õppematerjali

vatsamikroobid on anaeroobsed ning nende elutegevus avaldub käärimise ehk anaeroobse fermentatsioonina.
42
docx

Veisekasvatuse vastused

Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug ­ lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid ­ tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kui...

Veisekasvatus - Eesti Maaülikool
93 allalaadimist
18
docx

Karja tervis ja veterinaarprofülaktika

Loomade tervise riskitegurid looma ja karja tasandil. Kehatemperatuur ja termoregulatsioon Sisemised e individuaalsed looma riskitegurid: tõug, vanus, suurus, poegimiste arv, laktatsioon, toodangutase, tiinusjärk, söötmistase, immuunsus, eelnev haigestumus, füsioloogiline seisund, stressikindlus. Karja riskitegurid: 1.Keskkond (füüsikalised, keemilised, bioloogilised tegurid) ­ sisekliima (õhu temperatuur, niiskusesisaldus, liikumiskiirus, ventilatsioonimaht, gaaside-, tolmu-ja mikroobidesisaldus, valgustatus, müra), farmi planeering, ehituslikud elemendid. 2.Tehnoloogia (kõik tootmistehnilised tegurid) ­ pidamisviis, söötmine, jootmine, lüps, sõnnikueemaldamine, ase ja allapanu, sõimed, karja suurus ja struktuur, paigutus-tihedus, suhted loomade vahel, fikseerimine ja grupeerimine. 3. Inimene Kehatemperatuur. Tervete täiskasvan...

-
42 allalaadimist
23
odt

Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen)

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (Referaat õppeaines piimahügieen) Koostaja: Maarja Roosileht Juhendaja: Kadrin Meremäe Tartu 2012 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MÜKOTOKSIINIDE ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................3 2.1 Aflatoksiinid..................................................................................................................................4 2.2 Ohratoksiin-A...............................................................................................................................4 2.3...

Toiduohutus - Eesti Maaülikool
28 allalaadimist
38
doc

Karjatervis (eksami küsimuste vastused)

17. Vatsaseede muutused seoses söötmisega Igasugune söötade ja söötmise muutus tekitab vatsa tasakaalus nihkeid, mis väljendub vatsa „stressis“ ning seeläbi lihtsas seedimatuses mingi ajaperioodi jooksul Veiste seedimatus – vatsa võrkmiku motoorika häired: vatsaseina haigused (innervatsiooni häired, kus sööta ei suudeta transportida; vatsa-võrkmiku fermentatiivsed häired - mikrobiaalsed ja biokeemilised. Tunnused: vatsa töö häirumine, isu langus, piimatoodangu langus, roojamise ja roosa muutused, lehma väliskuju muutused. 18. Subkliinilise vatsaatsidoosi tekkepõhjused ja areng Atsidoos – vatsa pH langemine alla füsioloogilise normi pärast kergesti seeduvate süsivesikute söötmist, sest: Vatsalimaskest koos mikrofloora ja keskkonnaga ei ole kohanenud. Suurenenud piimhappe kogust ei ole võimelised vatsamikroobid fermenteerima. Vatsa puhverdusvõime on puudulik. Kui kergelt seeduvate süsivesikute hulk söödas järsult suureneb või kui koresööda osakeste suurus on väike, siis mäletsemine ja vatsaseede aeg on lüheneb ja ka süljeeritus väheneb. Samal ajal on LRH teke suurenenud sellisel määral, et ületab vatsa limaskesta imendumisvõime. Tulemuseks on vatsa pH alanemine umbes 5 ümber, ka vatsa puhverdusvõime nihkub. Atsidoosi tunnused karjas: ● Vahelduv isu või isutus (ei söö enam jahu) ● Piimarasva langus alla 3.0 ● Kõhulahtisus( vahutav,vesijas) ● Sagenenud laminiidid või tallahaavandid e. kari lonkab ● Põletike osakaal suureneb (udara, emaka, liigesepõletikud) ● Äge atsidoos- istutu, jalutu, hingetu Rooja pH ei korreleeru vatsa pH-ga Rooja hindamisel SARA korral, saab öelda, et roe on pehmem, kollakam, mõnikord vahutav ning magus-lääge lõhnaga sisaldades ka seedumata...

Ainetöö - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
18 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun