Samuti võimaldab tegevusaladesse liigendamine rahvusvahelist võrreldavust vastava valdkonna sees. 9. Tegevusload, milleks? Riik piirab tegevusalasid tegevuslubadega, et kaitsta rahvast ja piirata koguseid ja tegevusi. 10. Kuidas saab liigitada äriühinguid? Kolme liiki: Lepingulised Täis ja usaldusühingud, need ei põhine kapitalil. Tegutsevad ainult lepingu alusel, seal puudub põhikiri. Osanike täielik või piiramatu vastuts ettevõtte kohustuste eest, seda ei saa olla kui puudub leping. Kõik lepingu osalised on kohustatud juhtima. Kapitaliühingud Miinimum kapitali nõue. Aktsiaselts ja osaühing. Põhineb kapitalil. Kõige kergem on kaasata kapitali aktsiaseltsi kaudu, suunatud kapitalile. Neid võib liigitada ka riskikapitali alla, kaasneb piiratud materjaalne vastutus. Kui tahad osaühingule kapitali
esitada üksnes pankrotihaldur. (6) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud nõue esitada ka juhul, kui tööandja on nõudest töötaja vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle esitamist kokkuleppel töötajaga muul viisil piiranud või aegumistähtaega lühendanud. (7) Tööandja ei saa kahju hüvitamisel tugineda võlaõigusseaduse §-le 138 (ühine vastuts kahju eest). 7. Varalise vastutuse kokkuleppe olulisemad põhimõtted. Varalise vastutuse kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Varalise vastutuse kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui: 1) see on sõlmitud kirjalikult; 2) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud;
toimima? Kui firma arendab sotsiaalset vastutust, tuleb läbidaa 4 astet 1. Majanduslik- tee kasumit ja täida seadust 2. Vastutus avalikkuse ees- artiklid ühismkonnaelu teemadel, osalemine liitude tegevuses, avalikud esinemised 3.Sotsiaalne vastutus- sponsorluse jagamine, osalemine heategevuses, sotsiaalsetes programmides 4. Sotsiaalse lähenemisega juhtimine- org sotsiaalne vastuts kajastub missioonis, heategevusürituste korraldamises, erinevate sotsiaalsete gruppide toetamises, keskkonna parandmaises +Keskkonna peale mõtlemine 20. Mida nimetatakse kavandamiseks/planeerimiseks? Miks on vaja kavandada/planeerida? Kavandamine/planeerimine kui juhtimisfunktsioon seisneb organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises ja sellega
19. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima? Kui firma arendab sotsiaalset vastutust, tuleb läbidaa 4 astet 1. Majanduslik- tee kasumit ja täida seadust 2. Vastutus avalikkuse ees- artiklid ühismkonnaelu teemadel, osalemine liitude tegevuses, avalikud esinemised 3.Sotsiaalne vastutus- sponsorluse jagamine, osalemine heategevuses, sotsiaalsetes programmides 4. Sotsiaalse lähenemisega juhtimine- org sotsiaalne vastuts kajastub missioonis, heategevusürituste korraldamises, erinevate sotsiaalsete gruppide toetamises, keskkonna parandmaises +Keskkonna peale mõtlemine 20. Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest org lähtub oma igapäevases tegevuses. Kultuur määra ära, kuidas peab töötama, mis on lubatud/keelatud. 21. Kirjeldage organisatsioonikultuuri tasandeid? Sõnastage eluline/praktiline näide.
Kui firma arendab sotsiaalset vastutust, tuleb läbidaa 4 astet 1. Majanduslik - tee kasumit ja täida seadust 2. Vastutus avalikkuse ees - artiklid ühismkonnaelu teemadel, osalemine liitude tegevuses, avalikud esinemised 3. Sotsiaalne vastutus - sponsorluse jagamine, osalemine heategevuses, sotsiaalsetes programmides 4. Sotsiaalse lahenemisega juhtimine - organisatsiooni sotsiaalne vastuts kajastub missioonis, heategevusürituste korraldamises, erinevate sotsiaalsete gruppide toetamises, keskkonna parandmises 5. + keskkonna peale motlemine 21. Mida nimetatakse organisatsioonikultuuriks? Organisatsioonikultuuriks nimetatakse väärtuste, hoiakute, tõekspidamiste ning käitumisviiside kogumit, mida peetakse õigeks ning õpetatakse organisatsiooni uutele liikmetele. Reeglina võetakse organisatsioonis
informeeritust, inimesekeskset organisatsioonikultuuri. 5. Indiviidi võimalus valikuid teha. 6. Solidaarsus. Ühtekuuluvustunne kogu koolimeeskonna jaoks. Kokkuhoidmine ühiste väärtuste alusel. 7. Õiglus. Kõigil peaksid olema samad võimalused, lähtudes isiku eeldustest ja vajadustest. Kõik on seaduste ja reeglite ees võrdsed. 8. Vabadus. Tähtsustada õigust teha valikuid, millega kaasneb vastuts. 9. Õppimine. Teadmiste omandamise tähtsaks pidamist. 10. Enese võimete realiseerimine.
mõlemad. 2. kas jur isikut saab karistada ka ilma, sõltumata sellest, et mis saab füüsilisest isikust kes selle teo toime pani? Kars ei ütle midagi ja üldjuhul on riigikohus nõudnud, et jur isiku karistatavuse eeldus on see et füüsilise isik on kindlaks tehtud ja talle ka süüdistust esitatud. Riigikohus on öelnud ühe korra, et on võimalik et jur isik vastutab aga füüsiline isik ei vastuta – kui organ on teinud kollektiivse otsuse salajasel hääletusel. Jur isiku vastuts peaks olema autonoomne füüsilise isiku vastutuses (teda peaks saama menetleda eraldi füüsilisest isikust)
3) töötaja õigusvastase käitumise ning kahju vahel on põhjuslik seos, 4) töötaja on kahju tekkimises süüdi, 5) töötaja on töölepingulises suhtes või on avalikus teenistuses. Materiaalse vastutuse liigid on: 1) piiratud materiaalne vastutus töötaja vastutab üldjuhul kahju ulatuses, kuid mitte rohkem kui keskmise kuupalga ulatuses, kui seadusega ei ole ette nähtud suuremat materiaalset vastutust. 70 2) täielik materiaalne vastuts töötaja peab hüvitama ettevõttele tekitatud kahju täies ultuses, sõltumata kahju suurusest ja töötasust. Tekitatud kahju hüvitamine tööandjale toimub palgast kinnipidamise teel. See saab toimuda töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui töötaja nõusolekut ei anna, peab tööandja pöörduma kohtusse või töövaidluskomisjoni poole. Tööandja on kohustatud: 1) viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli,
annaabi.ee 
