Lätimaal olid juba baltisakslased loonud oma sõjaväe LANDESWEHRI (ka: landesveer; 'maakaitse'). Esimeses maailmasõjas osalenud Saksa ohvitseridest ja sõduritest moodustati RAUDDIVIIS. Mõlemal üksused olid hästi relvastatud ja varustatud. Nende vägede abil kukutati Läti seaduslik valitsus ja vallutati Riia linn. Baltisakslastel oli plaanis kuulutada välja oma riik BALTI HERTSOGIRIIK. Võimaluse korral taheti sellega liita ka Eesti. See sundis Eesti väejuhatust vastutegevusele. LANDESWEHRI sõda 1919.a jaaniapäeva paiku nõudsid LANDESWEHRI juhid, et Eesti väed lahkusid Põhja-Lätist. Eestlsed jäid aga kohale. Seepeale alustas LANDESWEHR koos Rauddiviisiga sõjateguvust. Sakslased olid kindlad, et nad suudavad eestlastest kergesti jagu saada. Esialgu oligi neil edu. Eesti väed pidid taganema. Taganemine ei kestnud aga kaua. Toonud rindele uusi väeüksusi, läksid Eesti väed vastupealetungile. Peamine löök anti soomusrongidele
kodumaale rahvusväeosadesse lahkus. A. Larka ise koos 11 eestlasest suurtükiväelasega lahkus Rumeeniast 1917. aasta detsembri algul ja jõudis Eestisse just aastavahetuse eel. I maailmasõjast jäid lara rinda ehtima Püha Stanislavi III järgu ja Püha Anna IV järgu ordenid. 3. jaanuaril 1918 määrati ta 1. Eesti suurtükiväebrigaadi formeerijaks ja ülemaks Haapsalus. Vaatamata võimul olnud enemlaste vastutegevusele õnnestus A. Larkal moodustada 5 suurtükipatareid. Sama aasta 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja iseseisev Eesti Vabariik ja A. Larka nimetati samast päevast Ajutise Valitsuse sõjaministriks. 12. märtsil 1918 ülendati A. Larka Ajutise Valitsuse poolt (polkovniku auastet vahele jättes) kindralmajoriks. Kuna senine 1. Eesti jalaväediviisi ülem alampolkovnik J. Laidoner oli Venemaale põgenenud, määrati A. Larka ka senisest diviisist formeeritud Eesti sõjaväe juhatajaks
Nad elasid väga askeetlikult, täiuslikud olid need kes tagasid enda ja teiste pääsemise taevasse, teised olid lihtsalt usklikud ning täiuslike abil võisid ka nemad pääseda. Nende puhul oli kõik seksuaalne ja ka iga sünd saatanast. Iga sünd oli nende jaoks uue hinge langemine saatana rüppe ning uus triumf saatanale. Levis nende usk linnaühiskonnas eriti 12.saj lõpp ja 13.saj alguses, enim levis ta Lõuna- Prantsusmaal. See sundiski 13.saj algul kirikut otsustavale vastutegevusele: 5 1) Esiteks oli kirikul püha missioon päästa hingi, selle keskmeks oli Kristuse lunastuse õpetus: Ainult uskudes Kristuse lunastamisse pääseb taevasse kattarid vaidlustades Kristuse lunastust viisid sellega hingi põrgusse. Katoliku kirik hakkas abi otsima ilmalikest valitsejatest, võeti ette kaks ristisõda Lõuna-Prantsusmaale ,,albiinlaste" vastu
valitsejanna ta leidis, et ühiskonna parandamiseks on vaja õiglaseid seadusi; tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse uus valitseja taotles impeeriumi piirimaade seniste privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist hakkas koostama Venemaa seaduste koguprojekti, millega oli karta Eesti ja Liivimaa senise eriseisundi kaotamist, see sundis baltlaste saadikuid Moskvas energilisele vastutegevusele sooviga, et uut seadustikku ei laiendataks Baltikumile, seadustekogu jäi vastu võtmata 1764. a suvel tegi Katariina II ringsõidu Eesti ja Liivimaal, ta rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga siin oli tema usaldusisikuks George Browne Liivimaa kindralkuberner, kes pidi läbi viima valgustatud reformid; püüdis kergendada eesti talurahva olukorda ja kooliharidust edendada
annaabi.ee 
