· 19.saj alguseni oli talurahva elu keskseks mõis, nüüd hakkab kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond · Keskseks instantiks vallakohus (3 liiget 1 talumeeste, 1 mõisniku ja 1 sulase valitud ) · Lahendati tülisid, tegelesid mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasiid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. · Vallakohtud muutuvad hiljem kogukonna kohtuteks ning likvideeritakse kohtureformiga 1899. · Lisaks vastutati kogukonnana magasivilja ja vaeste abi eest. · Külakord ja vaestemajad. · Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud vabadus. · Ilmapassita ei tohtinud kuskile minna. · 1863 passikorralduse seadus.' · Kaasnesid välja ränded. 4. Muutused majanduses 19. sajandil: a) põllumajandus; b) transport; c) tööstus. a) Põllumajandus · VILJATOOTMINE viin (vene kroonu, maakõrtsid) · Viina hakkati tootma kartulist ( oli odavam )
1816. EESTIMAA TALURAHVASEADUS: Maa kuulub mõisnikule Talupja ja mõisniku vahel rendileping Talupeg kuulutatakse isiklikult vabaks Talupoeg võib tegeleda vaid põlluharimisega, ei tohtinud mõisiku loata lahkuda Loodi talurahva kogukonnad Vallast lahkuda võis valla loal, kuid pidi leidma käendaja, kes sinu eest pearahamaksu maksaks Vallas ühiskäenduse põhimõtte ehk maksude eest vastutati koos Talupegadele hakati perekonnanimesid ehk priinimesid panema Iga vald pidi hoolitsema oma vaeste eest 1834. Said Eestlastest talupojad lahkuda mõisast linna Talu kasutamisõiguse pärandamine tühistatud
aastal võeti vastu Talurahva seadused, kus oli kirjas, et nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus on õigus talude kasutamisõigust pärandada. Pärisorjus kaotati Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819.aastal. Kogu maa kuulutati mõisnike piiramatuks eraomandiks ja talupoeg kaotas seinse kasutamisõiguse. Talupoeg hakkas maad mõisnikult rentima ja tasus renti teotööga. Pärisorjus kaotati, kuid teoorjus jäi. Talurahvas sai omvalitsuse valla tasandil. Nüüd oldi isiklikult vabad ja vastutati ise enda elu eest. Kui nüüd võrrelda talupoegade olukorda läbi kolme aja, siis kindlasti kõigist halvimast parim oli rootsi aeg, kuigi igas ajas olid nii head kui vead. Olulisim on kindlasti see, et kui muistsetelt eestlastelt võeti nende vabadus, katkestati ka nende kui rahva ja riigi tekkimise loomulik areng.
omavalitsus- vallakogukond. Algselt väljendus kogukond mitmesuguste kohustuste kollektiivses kandmises. Keskseks institutsiooniks sai vallakohus. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi
Tekkis ka magasivilja varud.Talupoeg sai sealt laenu võtta.Tekkis ka vaestehoolekanne,ehitati vaestemajasid. *Talurahva koosseis-talurahvaseisused jagunesid2:mõisa-&külarahvas.Külarahvas oli keskne koht pererahval,kelle lapsed töötasdi koos sulastega.Suurematel hooajatöödel kasut vabadike e.popse v saunikke.Mõisarahva hulka kuulusid majateenijad,mõisasundijad,ametimehed,kästiöölised.Pererahvas40,sulased30,vabadikud20,m õisrahvas10% *Talurahva koormised-ringkäenduse alusel vastutati talurahva koormiste täitmise eest.Mõisakoormistest oli peamine teotöö,jagunes:nädalateoks&hooajaabi tööks.Algas ka üleminek teorendilt raharendile.Talurahva riiklikest kohustustest olulisemad olid pearaha&nekrutiandmine.Pearaha oli iga talupoja eest 70kopikat,kuid tõusis koguaeg.Sõjalistest koormistest oli rängim nekrutiandmise kohustus.Sellel ajajärgul võeti 100 000m,kellest enamus ei tulnud tagasi.Talupoegade koormisteks olid veel kogukondlikud koormised&kirikumaksud
ÄRKAMISAEG JA RAHVUSLIK LIIKUMINE (1860.-1870. AASTAD) ÄRKAMISAJA EELDUSTE KUJUNEMINE ¤ 19. saj püüdlesid Euroopa impeeriumide ikestatud rahvad vabanemise ja rahvusriikluse suunas ¤ kõikjal oli see seotud muudatustega sotsiaalpoliitikas ja majanduskorralduses ¤ Eestis läksid rahva meeled liikvele 19. saj I poolel pärisorjuse kaotamisest alates, millel oli talupoegadele tohutu psühholoogiline mõju: oldi lõpuks isiklikult vabad ja vastutati ise oma elu eest ¤ toimus üleminek kapitalistlikule tootmisviisile, laiaulatuslik talude päriseksostmine, taluperemeeste arvukuse ja jõukuse kasv ning tekkis maaharitlaskond (eelkõige koolmeistrid), kellel oli järgnenud sündmustes sageli juhtiv osa ¤ 19. saj jooksul toimus senise talupojakultuuri lagunemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju ¤ 1838. a. tegevust alustanud Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) loomise mõtte üks algatajaid oli Fr. R. Faehlmann (1798-
4680. Kui teil on soov mitte midagi teha, siis palun olge kena ja ärge tehke seda siin. 4681. Kes elab klaasist majas, see ei saa teisi kividega visata. 4682. Kui nööril on üks ots, siis on tal teine ka. 4683. Kõige vastikum jook on see, mida juua kästakse. 4684. ära lükka tänaseid töid homse varna, vaid ülehomse, siis saad 2 vaba päeva! 4685. Lapsed, triikraud ei ole mänguasi, pange see endale kõrva taha. 4686. Kas soome poksijast pole kuulnud midagi? Nimi: Anti Vastutati 4687. Joonista omale mets ja eksi sinna ära. 4688. One ticket out of my life! Wanna buy it? 4689. Kõige tugevamad inimesed on sageli kõige õrnema hingega, sest see väline tugevus on neilkujunenud suure valu ja kannatuste tagajärjel 4690. "Kas te tahate uskuda või te usute? Selles on suur vahe." 4691. Tahaks terve igaviku magada. Aga ma lähengi nüüd magama. Mis sellest, et igaviku veidi varem lõpetan. 4692. Igaüks kuuleb ainult seda, millest ta aru saab. 4693
annaabi.ee 
