Pilet 13 1. Stabilitron Stabilitron on pooljuhtdiood, mis hoiab pinge temaga rööbitisel koormusel peaaegu püsivana, kuigi toitepinge või koormustakistus muutub suures ulatuses. Stabilitroni töö põhineb pn-siirde läbilöögil teatud kindlat väärtust ületava vastupinge U Z toimel. Siis väheneb järsult dioodi takistus ja vastavalt tugevneb teda läbiv vool. Kui seejuures siirdel hajuv võimsus ei ületa lubavat maksimaalset väärtust, siis voolu katkemisel dioodi vastutakistus taastub, nii et sel juhul läbilöök stabilitroni ei riku. Stabiliseerimispinge UZ on stabilitronil tekkiv pinge, kui teda läbib nimistrabiliseerimisvool IZn. 2. ÜE väljundkarakteristik 3. Integraator OV baasil 4. DTL Element 2NING-EI (3NAND). Juhul kui kasvõi üks sisenditest X1 – X3 on null, baasi vool Ib läheb transistorist mööda; transistor on kinni ja Y H. 2VÕI-EI (2NOR). Juba ühest signaalist on piisav, et avada transistor. 5. Registrid
dioode (joonis 2) Alaldusdioodide omadusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega (joonis 3): 1.) Suurim lubatav pärivool, see on pärivool kesk väärtus, mis võib dioodi läbida, ilma tema riknemiseta 2.) Suurim lubatav vastupinge, see on lubatava vastupinge hetk väärtus. Selle ületamisel võib tekkida dioodis läbilöök. 3.) Vastusuuna takistuse taastumise keskus. (trr) See on ajavahemik, mille vältel on dioodi vastutakistus saavutanud üheksakümmend protsenti oma maksimaalsest väärtusest. Nimetatud kolm parameetrit on alaldus dioodi põhiparameetrid, kuna nende alusel toimub dioodide valik alaldus lülitusse. See juures vastusuunatakistuse taastumise keskus trr on oluline kõrgsagedus alaldusdioodide puhul. On veel parameetreid, milliste abil ei teostata küll dioodi valikut, kuid nad võivad olla vajalikud teatud olukordade arvestamisel: 1.) Päripingelang
Sisendsignaal antakse VSV-lt ja võimendatakse transistoriga VT1. Sellele järgnev diood VD1 alaldab võimendatud pinge ja tekitab sellise polaarsusega pinge VT2 baasil, et VT2 on avatud, kui VV on hääletatud mingi saatja sagedusele. VT2 on avatud takistil R5 tekkiva pingelangu tõttu. Seetõttu on avatud ka VT3 ning tema emitteri ja kollektori vaheline pinge on nii väike, et dioodid VD2 ja VD3 on suletud. Kuna dioodide vastutakistus on suur, läheb HS-signaal takistamatult detektorist HSV-sse. VV ümberhäälestamisel ühelt saatjalt teisele signaal VSV väljundis puudub, kui VV ei ole saatja sagedusel. Seetõttu takistil R5 alaldatu pinge puudub, VT2 sulgub ja seetõttu sulgub ka VT3, kui seadetakisti R9 abil VT3 reziim on õigesti reguleeritud. VT3-e emitteri-kollektori vahel tekib nüüd suur pinge, mis vaid mõnevõrra on väiksem toitepingest. See avab dioodid
Kui aga rakenduv pinge muudab polaarsust, siis tekib tõkkekiht. Tõkkekihi tekkimine ei toimu aga momentaalselt, vaid alles mõne hetke möödumisel. Kui tõkkekiht ei ole veel kujunenud, siis läbib siiret vool ka negatiivse poolperioodi algul (joonis 4.12). Kirjeldatud nähtus ilmneb kõrgetel sagedustel vastuvoolu suurenemisena. Aega, mis kulub tõkkekihi taastamiseks pinge polaarsuse muutumisel, nimetatakse taastumiskestuseks ja selleks loetakse ajavahemikku, mille jooksul vastutakistus saavutab 90% oma väärtusest pärast ümberlülitumist päripingelt vastupingele. 4.6. p-n-siirde läbilöök Breakdown p-n-siirde pärisuunareziim on piiratud suurima lubatava pärivooluga. Lubatav pärivool sõltub siirde mõõtmetest ja kasutatud materjalist. Vastusuuna reziim on aga piiratud suurima lubatava vastupingega. Selle pinge ületamisel võib tekkida p-n-siirde läbilöök ja tema omaduste kadumine
JOONIS 1.11 Tõkkekihi tekkimine ei toimu aga momentaalselt, vaid alles mõne hetke möödumisel. Kui tõkkekiht ei ole veel kujunenud, siis läbib siiret vool ka negatiivse poolperioodi algul (joonis 1.11). Kirjeldatud nähtus ilmneb kõrgetel sagedustel vastuvoolu suurenemisena. Aega, mis kulub tõkkekihi taastamiseks pinge polaarsuse muutumisel, nimetatakse taastumiskestuseks ja selleks loetakse ajavahemikku, mille jooksul vastutakistus saavutab 90% oma väärtusest pärast ümberlülitumist päripingelt vastupingele. 1.6. P-N-siirde läbilöök (Breakdown) P-N-siirde pärisuunareziim on piiratud suurima lubatava pärivooluga. Lubatav pärivool sõltub siirde mõõtmetest ja kasutatud materjalist. Vastusuuna reziim on aga piiratud suurima lubatava vastupingega. Selle pinge ületamisel võib tekkida P-N-siirde läbilöök ja tema omaduste kadumine. Suurim lubatav vastupinge on määratud siirde vastusuuna
JOONIS 1.11 Tõkkekihi tekkimine ei toimu aga momentaalselt, vaid alles mõne hetke möödumisel. Kui tõkkekiht ei ole veel kujunenud, siis läbib siiret vool ka negatiivse poolperioodi algul (joonis 1.11). Kirjeldatud nähtus ilmneb kõrgetel sagedustel vastuvoolu suurenemisena. Aega, mis kulub tõkkekihi taastamiseks pinge polaarsuse muutumisel, nimetatakse taastumiskestuseks ja selleks loetakse ajavahemikku, mille jooksul vastutakistus saavutab 90% oma väärtusest pärast ümberlülitumist päripingelt vastupingele. 1.6. P-N-siirde läbilöök (Breakdown) P-N-siirde pärisuunareziim on piiratud suurima lubatava pärivooluga. Lubatav pärivool sõltub siirde mõõtmetest ja kasutatud materjalist. Vastusuuna reziim on aga piiratud suurima lubatava vastupingega. Selle pinge ületamisel võib tekkida P-N-siirde läbilöök ja tema omaduste kadumine.
annaabi.ee 
