Oksemasside v väljaheite analüüsiga tehakse kindlaks botulismi toksiini olemasolu. Lihaste tegevust kontrollitakse elektromüograafia abil. Ravivõimalused Raskemate juhtude ravi toimub intensiivravi osakonnas. Haigestunule antakse botulismiantitoksiini e mürki kahjutuks tegevat ainet. Haiguse puhul on suremus 8%. Ennetamine: hoidiseid keeta 10 minutit 100 kraadi juures. BOTULIIN Ravi eesmärgil on seda kasutatud enam kui 25 aastat. Esmalt kõõrdsilmsuse raviks, hiljem muude vastutahteliste liigutuste üks tõhusaimaid raviviise. 1990.-ndatest aastatest kasutatakse ilusüstina, meedias tuntud nimega Botox. Iseenesest on botuliin tugevaim bioloogiline mürk, botulismitekitaja bakteri eksotoksiin. Süstides lihasesse, blokeerib see närviimpulsi. See mõjutab pindmisi lihaseid, mis mõne kuu pärast taastuvad.
haaravad kaela piirkonna, silmamunade pöördumine, keele ebatavaline asend jne. Nähud tekivad kiiresti. 3) Akatiisia tekib vastupandamatu vajadus olla pidevalt liikvel, mille tingib rahutus lihastes. Kaasneb ka ärevuse ja hirmutunne. Neuroleptikumiravi tõsiseks tagajärjeks olev hilisdüskineesia tekib väga pikaajalise suurte ravimiannuste tarvitamise tagajärjel ja väljendub pidevate vastutahteliste liigutustena, mis enamasti haaravad näopiirkonna. Hilised kõrvaltoimed tabavad enam eakaid naishaigeid. Üheks reaktsiooniks võib olla pahaloomuline neuroleptiline sündroom, mis on väga harva esinev, kuid võib surmaga lõppeda. Sündroomi iseloomustavad kehatemperatuuri tõus, teadvushäired, lihaste jäikus, muutused verevalemis, kahvatus, südamekloppimine, higistamine, kusepidamatus. Selline seisund eeldab kohest ravi lõpetamist ja intensiivset ravi
Perifeerse e lõdva põhjusi – diski prolaps, motoneuroni haigus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid (liigutushäired). Aktiveerib, vastutab ka rahuloleku eest. Moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust: reflektoorne e spastiline toonus (lähtetoonus), kehahoiak, poosid, kaasliigutused; liigutuste sujuvus. Kahjustussündroomid – a) akineetilis-rigiidsed: liiga vähe liigutusi, parkinsonistlikud sündroomid b) hüperkineetilis-hüpotoonilised: liiga palju liigutusi, vastutahteliste liigutustega kulgevad haigused:düstooniad, korea, ballism jt, treemor Tundlikkuse liigid, juhteteed ja kahjustussündroomid. Liigid: nahatundlikkus(eksterotseptiivne) – valu, temperatuur, puutetundlikkus; protopaatiline – vähediferentseeritud, epikriitiline – täpselt lokaliseeritud. Sügavtundlikkus – asend, vibratsioon. Sisekeskkonna aistingud. Kombineeritud tundlikkus – diskriminatsioon, stereognoos.
4. nägemus – ja kuulmishäired; 5. oraalmotoorika probleemid; 6. märgatavalt vähenenud luumass; 7. vaimse tervise häired; 8. krambid; 9. spastika ja kontraktuurid; 10. inkontinents Mille alusel klassifitseeritakse PCI? 1. Liigutuste häire tüübi järgi: • spastiline – kõrge lihastoonus • hüperkineetiline (düskineetiline) – vastutahteliste liigutuste esinemine • hüpotooniline – madal lihastoonus 2. Liigutuste häire vormi järgi: • spastiline dipleegia – kõikide jäsemete, enam väljendunud jalgade spastilisus (lihastoonuse tõus); • spastiline tetraparees – kõikide jäsemete, enam väljendunud käte spastilisus. 3. Liigutuste häire raskuse järgi: 1.- 4. aste, kusjuures 4. aste on kõige raskem. PCI klassifikatsiooni raskusastme järgi.
4 Ekstrapüramidaalsüsteemi kahjustussündroomid jagunevad kaheks: akineetilised-rigiidsed või hüperkineetilis-hüpotoonilised. Akineetilis-rigiidsete kahjustuste puhul esineb liiga vähe liigutusi, sinna alla kuuluvad parkinsonistlikud sündroomid. Hüperkineetilis-hüpotooniliste kahjustuste puhul eisneb liiga palju liigutusi ja selle kahjustussündroomi alla kuuluvad vastutahteliste liigutustega kulgevad haigused nagu düstooniad, korea, ballism, treemor jne. Tasakaal ja koordinatsioon. Väikeaju kahjustussündroomid. Väikeaju juhib: 2 poolkera- reguleerivad jäsemete koordinatsiooni . Häire puhul liigutused muutuvad ebatäpseks, ataktiliseks. (tahetelisi liigutusi reguleerib) Vermis (uss)- vastutab üldise tasakaalu eest. Väikeaju on kontaktis paljude ajuosadega. Väikeaju kahjustussündroomid on: