välismaa äriühingu õiguslikud seosed ning alles seejärel on võimalik otsustada, kas välismaa äriühing sai osaleda haldussuhetes oma filiaali kaudu (Mõningaid haldukohtumenetluse aktuaalseid küsimusi riigikohtu halduskolleegiumi praktikas aastatel 2003-2004. 2005:1234-1235). 5.2 Vastustaja halduskohtus HKMS §12 lg 2 p 1 järgi teeb halduskohus eelmenetluses kindlaks vastustaja. §14 lg 2 järgi vastustajaks halduskohtus haldusorgan, kelle tegevuse peale on kaebus esitatud. Kohtupraktikas võib esineda juhtumeid, kui kaebus on kohtusse esitatud ebaõige vastustaja vastu. Seega peab halduskohus juba eelmenetluses kontrollima vastustaja isikuga seonduvat. Saaremets analüüsis Riigikohtu praktikat ning tõi esile viidetega konkreetsetele lahenditele juhtumid, mil Riigikohus on tühistanud asjas tehtud kohtulahendid ja saatis asja tagasi esimese astme kohtusse, et kasata menetlusse õige vastustaja
Peaaegu lakkamatutes omavahelistes sõdades ei saavutanud ükski Kreeka polis kindlat ja püsivat ülekaalu. Saadi aru küll rahvusliku ühtsuse saavutamise vajadusest, kuid ükski Kreeka riik ei suutnud seda teostada. See avas aga soodsa võimaluse Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Selle kuningas Philippos II sekkus kreeklaste omavahelistesse suhetesse, näidates end nende sõbra ja kaitsjana. Makedoonia peamiseks vastustajaks sai Ateena, kes koos Teebaga moodustasid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Kuid 338.a. eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Philippos lasi end kuulutada kõigi kreeklaste juhiks. Need sündmused tähistasid Kreeka linnriikide ja ühtlasi klassikalise ajajärgu lõppu. Hellenistlikul perioodil kuulus ülemvõim Kreekas Makedoonia valitsejatele. Tuntum neist oli Philippos II
selle nõude esitamise tähtaeg. Helen Kui isik leiab, et talle on kahju tekitatud, võib taotlusega pöörduda, kas kahju tekitanud haldusorgani poole või vahetult halduskohtusse. Erandiks on olukord, kui isik leiab, et kahju on tekitanud talle kohus. Sellisel juhul tuleb esitada taotlus esmalt Justiitsministeeriumile. Kui kahju on tekitanud riigikogu õigusnormi loomise/loomata jätmisega, tuleb kaebus esitada halduskohtule, vastustajaks on ministeerium, kelle valitsuse alla valdkond kuulub. Kui isik ei ole ministeeriumi tegevusega rahul, esitab kaebuse halduskohtule, mitte riigikogule. RVastS § 17 lg 3: Taotlus või kaebus tuleb esitada 3 aa jooksul, mil kannatanu sai kahjust ja selle põhjustanud isikust teada või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aa jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
Rahvusringhääling, Eesti Advokatuur, Haigekassa, Kultuurkapital jt). Haldusprotsessis osalevad riik ja omavalitsusüksused oma asutuste ja organite kaudu.4 Samuti võib halduse kandjaks olla eraisik, kellele on antud üle avalikud ülesandeid. Nendeks on: 1 RKHK 3-3-1-6-01 (Kõpu Vallavalitsus); 3-3-1-55-04, p 14 (Gogin); vt ka M. Ernits, Organitüli halduskohtus, Juridica 1999, lk 320. 2 RKHK 3-3-1-38-04, p 12. 3 RKHK 3-3-1-25-03. 4 VVS § 442, HKMS § 15 lg 2. Vastustajaks on riigi puhul reeglina konkreetne haldusorgan, omavalitsusüksuse puhul aga linn või vald tervikuna, vt HKMS § 17 ja RKHKo 3318312 p 11. vabakutselised ametnikud (notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, veterinaararstid); avalikud ülesanded lepingu või haldusakti alusel täitmiseks saanud eraõiguslikud juriidilised isikud (turvafirma parkimiskontrolli teostamisel, sõidukite tehnoülevaatust läbi viiv äriühing);
annaabi.ee 
