Domineerima hakkavad vaimsed vajadused - loominguline eneseteostus, eduelamus jm. Tööfunktsioonide laiendamine kujutab endast ühe töötaja poolt teostatavate operatsioonide arvu suurenemist. Selle tulemusel pikeneb iga töötaja töötsükkel ja kasvab töö intensiivsus. Antud meetodi sihipärane kasutamine töötajate vähese koormatuse ja nende isikliku soovi korral avardab oma tegevuse ringi, vastasel juhul võib see viia töötajate terava vastuseisuni. Spetsiifilisi korduvaid tööliigutusi tegevate töötajate jaoks on mõistlikum kasutada tööstuslikku rotatsiooni, mis pakub töö liikide ja tootmisoperatsioonide järjestamist nii, et töötajad vahetavad päeva jooksul perioodiliselt töökohti.
tuleks tööliste kulutamise asemel neid pigem säästa. Nagu väidab Marx, raisatakse antud viisil käitudes tööväärtust kiiremini. Inimesed tüdinevad ja väsivad ning mis kannatada saab, on kvaliteet. See viib aga sageli streikide tekkeni ning hetkel Eestis toimuv arstide streik on selle hea näide. Tervishoiu töötajad on pahased, et neid ei kuulata ning nende soove ei arvestata ning tööaeg ja maht on tasakaalust väljas. Pidev lisatöö ning personali puudus viib teatud hetkel vastuseisuni, milles kannatada saavad hoopis kolmandad osapooled. Kui oleks üksteise mõistmine arstide ja poliitikute vahel ning kõrgem osapool näitaks välja, et antud probleem ka neile korda läheb, ei oleks vaja streike üldse korraldada. Arstide tööpäevad on väga pikad ning terve selle aja vastutavad nad inimeste elude eest, seega vastutulek neile oleks igati inimlik. Öised vahetused, mis on antud valdkonnas sagedased, on oma olemuselt organismile väga kurnavad
eristatakse: kõrvalehoidvat apelleerivat tasakaalustavat stimuleerivat otsustavat osalevat ettekirjutavat direktiivselt planeeritavat 2. Implementation of corporate environmental policy: main stakeholders, environmental management systems, environmental audit. Korporatsioonid ja keskkond, 3 staadiumit: 1. staadium: Passiivne (kuni 1970) reostus otse või lahjendatud kujul loodusesse; tööstus eitas vastutust. Viis vastuseisuni tööstuste ja looduskaitse organisatsioonide/tarbijate vahel. Tõsised kk probleemid, ettevõtted eitasid vastutust. 2. staadium : Reaktiivne (1970d-1980d) end-of-pipe poliitika (tegeleb saatsega pärast selle tootmist, mitte selle ennetamisega) - reostuse hulga kontroll ja vähendamine. Tööstused ja valitsused andsid järele ühiskonna survele. Ettevõtetele kehtivaid regulatsioone karmistati 3
Juhuslik avastus. 3) Kriis 4) Kriisi ületamine, kuidas see käib, millised on eksiarvamused, kuidas tegelikult kriisi lahenemine käib 5) Miks muutuseid kriisi läbi viies, miks neid nim revolutsiooniks Protsess ei ole kumulatiivne, vaid katkestuslik, muutuvad mõisted, arusaamad, maailmapilt. Uue ja vana paradigma vahel on mõisted ühildamatud, ei ole ühist kriteeriumi, mille alusel otsustada. Paradigma ei ole suutnud selgitada anomaaliaid, viib vastuseisuni, kumba patadigma on parem. Katkestuslikkus. 6) Loogiline lünk vana ja uue paradigma vahel, kas saab/ ei saa ühest tuletada teist, millised argumendid ühel poolt ja millised vastu Einsteini ja Newtoni teooria. Empiirilised tõendid ei võimalda alati vahet teha, milline p on õige. 7) Mida tähendab ütlus, et revolutsioon toob kaasa maailmapildis Pardid ja jänesed – visuaalne kogemus. Ei ole lõplikult fikseeritud. Teadlane elab